TRIPIRAPORT Kakaotseremoonia ainult naistele – saadakse kokku, juuakse tassike ja räägitakse kõik hingelt

«Full Moon Women Cacao Circle» Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus
Copy

Ma ei taha kohe mõeldagi, kui palju ma olen oma elus šokolaadi söönud. Väga palju. Eri kvaliteedi ja maitsetega. Ma jumaldan šokolaadi, ja sedapidi võttes on see olnud nagu palverännak, mis algas kunagi esmesest kassipildiga «Nurri» piimašokolaadist lapsepõlve Eestis ja on mind läbi elu, läbi «Marabou» ja «Lindti» ja teiste šokolaaditahvlite tänaseks Guatemala kakao maagilisse maailma kandnud.

Kui kuulsin seltskonnas kellegi neiu jutustust kakaotseremoonial kogetust, hakkas asi mind loomulikult huvitama. Olin ka kuulnud noorest arstist Angelast, kes ameti maha pani, oma elus kannapöörde tegi, paar aastat Guatemala džunglis maia indiaanlaste külakeses elas, seal huvitavaid asju õppis ja koges ning nüüd tagasi Küprosele naasnult oma Limassoli vanalinnas asuvas majas kakaotseremooniaid korraldab.

Mis seal ikka pikalt mõelda – šokolaad on jumalik, kakao on imeline. Kutsusin sõbranna kaasa ja me siirdusime tseremooniat kogema, mis, nagu nimigi ütleb, sedapuhku privaatselt naistele mõeldud oli.

Kui sisenesime tseremooniamajja, oli seal juba ees rõõmsaid ja elavalt vestlevaid naisi. Interjöör oli hubane; Angela ja tema võluv ema tervitasid meid südamlike kallistustega. Suures potis auras kakao, laual oli lillebukett, palju tasse ning mesi ja tšillipipar, mida vōis soovi korral joogile lisada.

Angela kakaod keetmas
Angela kakaod keetmas Foto: Erakogu

Angela serveeris kuuma kakaod. Inglise keeles on kuum kakaojook hot chocolate, ja millegipärast arvasin mina, kes ma olen kõva šokolaadisööja, et mulle midagi magusat ja šokolaadilaadset juua pakutakse. Oh, ei! See oli kibe, mõru, veidi rasvane jook, mis kohe üldse šokolaadi või magusat kakaod ei meenutanud.

Sain esimese lonksu alla neelatud ja püüdsin aru saada, kas see oli nüüd meeldivam või ebameeldivam kui Tiibetis joodud soolane kuum jakivõitee. Ma söön meeleldi 85% kakosisaldusega šokolaadi ja närin ka mõrudaid kakaoube, aga see kraam tundus mitme kraadi võrra kangem olevat.

Edasi sisenesime tuppa, kus kolme seina ääres olid valged diivanid neile kuhjatud patjadega. Patjade vahel mõnusalt istudes, vaheldumisi lonkshaaval kakaod ja vett juues uudistasin kohaletulnuid. Kokku oli meid 30 ringis, eri vanuses ja rahvusest, suurem osa küproslannad. Angela alustas kakaoteema selgitamist.

Kakao, mida inimesed poelettidel näevad, tuleb istanduste jaoks arendatud puudelt. Toorkakao, mida meie tseremoonial kasutati, oli aga otse Guatemala kõrgmaastikul asuvast džnglist, vihmametsas kasvavatelt metsikutelt puudelt käsitsi korjatud ning San Marcose külakeses kohalike maiade röstitud ja pastaks hõõrutud. Selliseid kakaoube ei töödelda, midagi ei lisata juurde ega eemaldata. Tulemuseks on looduslikult puhas ja ehtne kraam, mida ei anna kuidagimoodi supermarketites müüdava kakaopulbriga võrrelda.

Kesk-Ameerika pärismaalased pidasid kakaod jumalate toiduks ja igavese nooruse eliksiiriks, maiad ja asteegid kasutasid kakaoube rahana. Kakaotseremoonia on iidne šamanistlik tehnika, kus kakaotaime vaimult palutakse abi südame avamiseks, et kogeda armastust, kaastunnet ja ühtekuuluvust.

Kakao tõstab energiataset, mis ongi ainuke reaalne psühhoaktiivne toime. Üks aktiivsetest koostisosadest on theobromiin, mis soodustab heaoluhormooni dopamiini nõristamist. Kokku sisaldab kakao väidetavalt üle 300 kasuliku aine, sealhulgas rauda, magneesiumi ja C-vitamiini, ning tal on maksa ja neerusid puhastav toime.

Seejärel sellest, mis hingel ja südamel. Tookord siis naistejutud, keerulised suhted emade, laste ja töökaaslastega. Maagilise joogi mõju andis tunda; see liitis seltskonna kuidagimoodi üheks. Ehk oligi see armastuse lainel olemine ja avatud südamega maailma tajumine? Või siis lihtsalt igati mõnus vaib.

Noh, ja lõppu kerge meditatsioon. Vaikselt šamaanitrummi lüües juhatas Angela meid külastama eri paiku kujutlustes ja sisemaailmas. Siis, kellukesehelina peale ärgates tundsin end mõnusalt puhanuna.

Nüüdseks olen palju pühapäevaõhtuid Angela juures veetnud. Külalistest tal puudust ei tule. Kolmapäeviti kogunevad noored kutsuvad teda «Cacao Mamaks». Kogu trikk on kakaos ja selles, nagu ütleb ka meie tseremoonia nimi «Full Moon Women Cacao Circle», et inimene oskab lihsalt õdusat, ladusat ja turvalist keskkonda luua.

Pärast tseremooniat said soovijad poolekilose kakaopaki kaasa osta. Tunnistasin seda tehes Angelale, et pole šokolaadihaigena veel kunagi endale õpetuse järgi kakao valmistamise juurde jõudnud, vaid kakaokamaka lihtsalt ära lõhkunud ja tükikeste kaupa nahka pannud. Aga noh, inimesed arenevad...

Tagasi üles