Küsime lihtsa küsimuse – mida on ühel inimesel vaja?
Vastusena lähevad käiku esmalt kolm esimest vokaali ehk täishäälikut:
- ainet,
- energiat,
- informatsiooni.
Need on meie igituttavad isa, poeg ja püha vaim. Poja isakuju näitas meile kätte Einstein oma kuulsa valemiga, Shannon aga vaimu olemuse oma mitte vähem olulise seosega. Kui aine ja energia jäävus tuleneb ajahetkede samaväärsusest, siis informatsiooni jäävuse seaduse kehtivus sõltub kvantkaose võimest seda infot salvestada. Nii avaneb meil kõigil lootus, et meie poolt maailmas korda saadetud muutus pole niisama tühja raisatud vaev, vaid poeedi sõnadega: «Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao».
Too ürgne kolmik pole aga mitte niisama lihtsalt inimese teenistuses, vaid neid peab tootma, transportima, töötlema ja tarbima vastavuses meie endi olemusega. Panite tähele – kõik t tähega tegevused!
Inimese emotsionaalse külje põhivajadused kasutavad esitähtedena ära järgmised kolm vokaali:
- ohutus,
- usaldatavus,
- õnnelikkus.
Keegi ei vaidle vastu – maailm on üks ohtlik paik. Samas rõhuks pidev ohu tajumine meie psüühika maadligi, kui poleks võimalik usaldada kõige toimuva regulatsioone (ning otsese ohu puudumisel leidub kindlasti ka aeg ja koht olla isegi õnnelik). Mida enamat võikski tahta?
Lisame kõike eelnevat tagavad märksõnad: tervishoid, turvateenistused, tugiteenused ja tsirkus leiva kõrvale kõigi kunstide nautimise kaudu. Taas kõik t-tähega!
Jääb lisada viimased meie sotsiaalsust iseloomustavad vokaalid:
- ärisuhete olemasolu,
- ökoloogiline tasakaal,
- ühiseluline elukorraldus.