Päevatoimetaja:
Margus Hanno Murakas

ILLUSIOON Vokaalimaagia inimese ümber

Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus
Copy

Küsime lihtsa küsimuse – mida on ühel inimesel vaja?

Vastusena lähevad käiku esmalt kolm esimest vokaali ehk täishäälikut:

  1. ainet,
  2. energiat,
  3. informatsiooni.

Need on meie igituttavad isa, poeg ja püha vaim. Poja isakuju näitas meile kätte Einstein oma kuulsa valemiga, Shannon aga vaimu olemuse oma mitte vähem olulise seosega. Kui aine ja energia jäävus tuleneb ajahetkede samaväärsusest, siis informatsiooni jäävuse seaduse kehtivus sõltub kvantkaose võimest seda infot salvestada. Nii avaneb meil kõigil lootus, et meie poolt maailmas korda saadetud muutus pole niisama tühja raisatud vaev, vaid poeedi sõnadega: «Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao».

Too ürgne kolmik pole aga mitte niisama lihtsalt inimese teenistuses, vaid neid peab tootma, transportima, töötlema ja tarbima vastavuses meie endi olemusega. Panite tähele – kõik t tähega tegevused!

Inimese emotsionaalse külje põhivajadused kasutavad esitähtedena ära järgmised kolm vokaali:

  1. ohutus,
  2. usaldatavus,
  3. õnnelikkus.

Keegi ei vaidle vastu – maailm on üks ohtlik paik. Samas rõhuks pidev ohu tajumine meie psüühika maadligi, kui poleks võimalik usaldada kõige toimuva regulatsioone (ning otsese ohu puudumisel leidub kindlasti ka aeg ja koht olla isegi õnnelik). Mida enamat võikski tahta?

Lisame kõike eelnevat tagavad märksõnad: tervishoid, turvateenistused, tugiteenused ja tsirkus leiva kõrvale kõigi kunstide nautimise kaudu. Taas kõik t-tähega!

Jääb lisada viimased meie sotsiaalsust iseloomustavad vokaalid:

  1. ärisuhete olemasolu,
  2. ökoloogiline tasakaal,
  3. ühiseluline elukorraldus.

Eluolu edukaks majanduslikuks toimimiseks on absoluutselt hädavajalik eri väärtuste, objektide ja teenuste vastastikune konverteeritavus. Toimuv peab seejuures tagama inimese kui liigi ökoloogilise tasakaalu oma loomulikus ümbruses, kus kariolendina saab inimene sarnaselt mesilase või sipelgaga eksisteerida vaid enesetaolistest ümbritsetuna.

Lisame vajalikke olukordi tagavad märksõnad: tsiviilühiskond, tasustatud töö, territoriaalne sõltumatus ja tegutsemisvabadus. Üllatus-üllatus – jälle kõik t-tähega!

Oleme lõppu jõudnud. Kõik vokaalid on õiges järjekorras ära kasutatud ja kõik nad on enda külge kleepinud t-tähega lisandid. Mida asjast arvata?

Küsime – kas tõepoolest usute, et maailm rivistab end eesti keelekorraldust järgides? Loomulikult mitte! Kõik eelnev oli vaid verbaalne mustkunst, mille käigus loodi illusioon millestki, mida tegelikkuses ei esine. Nii need uhhuu-teooriad tekivadki.

Eesti keele sõnavara on piisavalt lai, et seda kasutades põhjendada mida tahes. Just nii, nagu piibli ja teistegi pühade raamatute tekst on piisavalt rikkalik, et sealt leida põhjendus iseenda suvalistele vaadetele. Seega oli eeltoodu vaid poeetiline, mitte teaduslik arvamusavaldus. Kuna teadlased on hakanud ühe uue pikksilma läbi Universumit kaedes kahtlema isegi Suure Paugu toimumises, siis pole teaduski (taas t-tähega!) viimane kohtumõistja. Seetõttu kuulutasin kunagise loodusteaduste õppejõuna alati esimesel loengul üliõpilastele, et kõik, mida me maailmast teame, on tegelikult vale.

Tõestuseks lugesin tekste eelmise sajandi alguse kooliõpikutest. Kõik said naerda. Sajandi pärast vaadatakse meie teadmistele otsa kahtlemata sama naerusuiselt. Lohutuseks lisasin õppuritele, et meie tänastes teadmistes on kindlasti ka terake tõtt. Nii et ehk ka käesoleva teksti hookus-pookuses. Vähemalt loodame …

Tagasi üles