AHJUTOETUS ⟩ Maksame toetust, mida sa vajad, aga sulle ei anna!

Ahi. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks
Fagira D. Morti
, filmikriitik
Copy

Selle aasta kevadel tuli inimestele riigi poolt meedia vahendusel teade: hakkame toetama vana ahju asemele uue ehitamist! Nüüdseks on selgunud, et tegemist on järjekordse naljanumbriga.

Mina elan Tallinnas väikeses, kaheksa korteriga korterelamus ja mul on ahjuküte. Ma elan Sikupilli asumis, mis Tallinna uue haldusjaotuse süsteemi järgi asub Lasnamäel, aga kui vaadata kaarti, siis asub see hoopis kesklinna ja kesklinna vahel. Täpsemalt jääb minu kodust linna poole kesklinn ja minu kodust lennujaama poole samuti kesklinn, aga minu maja asub sellises kahe kesklinnapiirkonna vahelises sopis, mis kuulub Lasnamäe linnaosa valitsuse haldusalasse.

Kui eile ilmus teade, et nüüd on siis selge, kes kus kui palju Kredexi ahjuehitamise toetust taotleda saaksid, oli Tallinn miskipärast otsustanud, et linn tuleb selle konkreetse toetuse tahtjate jaoks tükeldada linnaosade piiride järgi ja Lasnamäe ei kuulu sellisesse piirkonda, mille elanikud saaksid endale ahju renoveerimise toetust küsida.

See tähendab, et jälle on ametnikud tegutsenud reaalset elu tundmata. Mina siin Tallinnas ei ole muidugi ainus selline piirkonna mõttes üle parda heidetu; näikse, et ka mujal Eestis võivad isegi päris maakohtade külaelanikud sellest toetusest suu puhtaks pühkida. Elad Maardus, Põlvas, Kundas, Narvas, Raplas, Räpinas? Vaata ise, kuidas hakkama saad! Elad küll Tartus, Pärnus, Rakveres või õiges Tallinna linnaosas, aga sul ei ole eramaja? Ime muna! Ah et sul on ahjuküte korterelamus? Laku panni! Toetust antakse vaid eramaja omanikele või äärmisel juhul ridamaja elanikele, kelle majas ei tohi olla üle kahe korteri.  Ainult juhul, kui vastad neile tingimustele, võid ju proovida – äkki saame sulle seda toetust anda!

Hea nali on selle toetuse juures veel, et kaasrahastajaks on Euroopa Regionaalarengu fond, aga raha jaotatakse vaid linnaelanikele, sh valitud linnade valitud rajoonide eramajade elanikele. Toetust jagatakse 18,5 miljonit eurot, aga kavas on selle üüratu summa eest uuendada miskipärast KUNI 1850 kütteseadet??? See teeb ühe elamu kohta 10 000 eurot, AGA samas on meetmes kirjas, et 10 000 eurot on ühe elamu kohta MAKSIMAALNE toetussumma. Kuidas siis on arvestatud, et saab uuendada KUNI 1850? Kas juba eos on olemas need 1850 elamut, mille omanikele on plaanis eraldada maksimaalne määr? Loogika ütleb, et kui maksimaalne toetusmäär on 10 000, aga ühe ahju uuendamiseks eraldatakse näiteks 3500€ (sest osa peab inimene ise kinni maksma), siis isegi kui keskmises eramajas on näiteks kaks ahju, on ilmne, et seda toetust peaks jaguma rohkem kui 1850-le – kui just ei ole juba ette teada mingi hulk inimesi, kellel kõigil peenemad-kallimad ahjud välja valitud ja vanad maha lammutatud (lammutus tuleb ka endal kinni maksta!).

Kortermaja elanikuna tahaksin mina väga teada, miks minu vana ahju uuendamine ei kvalifitseeru isegi mitte teoreetiliselt selleks, et saaks uuendades osaliselt toetust küsida. Tallinna elanikuna ja ahjuomanikuna mind väga huvitab, miks ei kuulu Tallinnas kõikide piirkondade ahjud kas või teoreetiliselt selle meetme alla. Kas kardate, et Lasnamäe paneelmajade elanikud hakkavad toetuse peale tormi jooksma? Või on mul siin Sikupillis, kesklinna ja kesklinna piirkonna vahel Tallinnas väga puhas õhk; kas mingi nähtamatu puhastusfilter on rajooni piiril siin- ja sealpool minu maja ees? Torupillis, mõnisada meetrit eemal on hirmus saastunud õhk; Mõigus, mis on Tallinna kesklinn (khm!), on hirmus saastunud õhk, aga Sikupillis meil siin kopsud puhkavad?

Või kuidas see nii on, et näiteks Põlvas, kus on elanikke rohkem kui Türil, Raplas või Põltsamaal, ei saa ahjutoetust küsida, aga Kärdlas ja Otepääl, kus elanikke veelgi vähem, saab? Räpinas ja Otepääl on elanike arv enam-vähem sama, aga Otepääl antakse toetust, Räpinas ei anta? Aapo Ilvesel on ahi juba välja vahetatud ja talle pole vaja; rohkem inimesi Räpinas ei teata?

Ühesõnaga, jälle üks täiesti mõttetu ja jabur toetusmeede, millest küll pasundatakse üleriigiliselt, nagu oleks tegemist mingi tohutusuure ja ka vabalt kättesaadava asjaga, aga lähemal uurimisel selgub, et toetust jagub näpuotsaga alla 2000 eramule, ehk siis... Kui Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 737 873 eluruumi, siis eluruumide arvestuses jagub toetust 0,25% elupindadele. Sellesama 2021. aasta andmed ütlevad, et era- ja paarismaju on meil kokku 215 101, mis tähendab, et need 1850 eramut, mida loodetakse toetada, moodustavad kokku 0,86% kõigist eramajadest.

Arvestades, et suurem osa eramajadest asub tegelikult linnadest väljas, kasvaks toetuse saajate potentsiaalne hulk võib-olla paari protsendini võimalikest soovijatest. Kuna aga LINNADES, kus inimesed kasutavad ahjukütet, on pealeselle suur hulk niisuguseid küttesüsteeme paigaldatud mitte eramajadesse, vaid vanadesse kortermajadesse, muutub suurekspasundatud «suurepärase» toetuse saamise võimalus veelgi nörritavamaks.

Aga no tühja sellest, eks? Ikka on need elu asjad sätitud nii, et kehvik vaadaku ise, kuidas hakkama saab, koorime veel tema seljast mõne maksu lisaks. Õnneks on hiljuti ilmunud ka oivaline ja õpetlik raamat sellest, kuidas ajakirjanik Tuuli Jõesaar hakkas Kredexi toetuse abil oma maamaja renoveerima ja mis kõik siis sellest edasi sai. Lugu küll lõppeb tema jaoks õnnelikult – ta saab oma raha kätte (Facebookis oli selle kohta just postitus) –, aga see teekond algusest lõpuni on tohutult piinarikas ja täis konarusi. Tuuli Jõesaar aga on väga ladusa sule ja hea huumorimeelega autor. Seda remondipõnevikku loed mõnuga: hea mahlakas, aga mitmeti ka hingekriipiv lugu. Kaasahaarav ja eluline, soovitan soojalt!

Ühtlasi tõmbab see maha igasuguse soovi üleüldse Kredexi käest mingit toetust küsima hakata, või siis vähemalt kahandab küsimisinnu nullilähedaseks. Lugege ja saate teada, millest kõigest te end säästate, kui oma vana küttekolde lihtsalt enda kulul ja ilma bürokraatliku toetusmasinata ära renoveerite. See linnainimeste toetus on maainimeste närvide säästmiseks! Halleluuja; vaata alati elu säravamat külge!

Kliimaministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ühine selgitus: 

Universaalset, kõigile sobivat ja jaguvat toetust ei ole olemas. Iga riiklik toetus on loodud kindla eesmärgiga, millest sõltub, kellele ja mille eest toetust antakse. Kütteseadme uuendamise toetust annab riik selleks, et vähendada tiheasustusega piirkondade õhusaastet.

Need piirkonnad ei ole valitud suvaliselt, vaid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud analüüsi "Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ põhjal. Analüüs selgitas välja piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamise eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele on kõige suurem.

Seega ei ole toetuse eesmärk üksnes küttesüsteemide uuendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine energiatõhususe suurendamiseks (nagu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (Kredex) üle Eesti pakutavas väikeelamute rekonstrueerimistoetusel), vaid lisaeesmärgina on oluline, et tegevus avaldaks selget mõju ka kõrge õhusaastega piirkonna õhukvaliteedi paranemisele.

Korterelamu kohtküte on osa kogu elamu küttesüsteemist ja selle kordategemine võiks olla lahendatud majapõhiselt ning korteriühistu juhtimisel. See eeldab aga hoopis teistsuguseid nõudeid ja tingimusi. Korterelamute küttesüsteemide uuendamiseks on teised toetused, mille leiab https://kredex.ee/et.

Mööname, et ehitusega kaasneb mitmeid kohustuslikke toiminguid ning koostada ja kooskõlastada tuleb erinevaid dokumente, mis muudavad protsessi formaalseks, kuid need toimingud tuleks teha ka juhul, kui toetust ei kasutata. Selleks, et tagada maksumaksja rahast toetuse eraldamisel läbipaistvus, konkurents, projektide põhjendatus ja kuluefektiivus, tuleb esitada ka mõned lisadokumendid. Väikeelamute rekonstrueerimise toetuse saamiseks on alates eelmise aasta aprillist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esitatud 3429 taotlust, selline suur arv piinarikkusele ei viita ning küsimisind on jätkuvalt kõrge. Loomulikult saab iga süsteemi parendada ning võimalusel muudame erinevate toetuste taotlemist veelgi lihtsamaks.

1850 on elamute arv, kus kütteseadmed eelarvet arvesse võttes kindlasti uuendatakse, kui elamuid on rohkem, siis seda suurem mõju meie õhu kvaliteedile.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (Kredex) pakub elamistingimuste parandamiseks nii eraisikutele, korteriühistutele kui ka kohalikele omavalitsustele mitmeid erinevaid teenuseid: käendusi, toetusi ja renoveerimislaenu. Kutsume kõiki huvilisi Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kodulehelt julgelt infot otsima.

P.S. Parandame ka konkreetse eksimuse: ridaelamu korterite arvu ei ole kütteseadme uuendamise toetuse taotlemise tingimustes piiratud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles