ÜLEDOOSITEADLIKKUSE PÄEV Tasuta kinoseanss ning arutelu uimastite ja sõltuvuse teemadel

Foto: Rights Reporter Foundation / Margus Lõvi

31. august on rahvusvaheline üledoositeadlikkuse päev. MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST kutsub sel puhul Tallinnas ja Jõhvis kõiki huvilisi kinno ja arutelule Eestis murettekitavalt kasvanud uimastisuremuse ennetamise võimaluste teemal.

Nii Tallinnas kinos Kai kui ka Jõhvi kontserdimajas linastuvad Ungari sihtasutuse Rights Reporter Foundation toodetud dokumentaalfilmid «Kostja Proletarski» (u 30 min) ja «Üks päev elus: uimasteid tarvitavate inimeste maailm» (u 80 min). Filmide vahel ja arutelu ajal pakutakse suupisteid ja sooje jooke.

«Iga aasta 31. augustil tuleme me kokku, et meenutada üleannustamise ohvriks langenud lähedasi ja kutsuda üldsust üles astuma samme üleannustamiste lõpetamiseks,» kirjutab sündmuse ingliskeelne veebileht. «On aeg levitada sõna!»

Korraldajad rõhutavad, et üleannus võib tabada igaüht hoolimata taustast või olukorrast. «See võib juhtuda sõltumata sellest, kas inimesel on uimastisõltuvushäire või mitte. See võib juhtuda reostunud aine tarvitamisel või esimesel uimastitarvitamise korral. See võib juhtuda inimestega, kes tarvitavad retseptravimeid. See mõjutab nii vanu, noori kui ka keskealisi kõikjal maailmas. Üleannus ei tee inimestel vahet,» sedastab hiljutine suhtlusvõrgu-postitus.

«Purustagem üleannustamist ümbritsev häbimärgistamine!» rõhutavad organisaatorid samas. «Rahvusvahelise üledoositeadlikkuse päeva eel kutsugem inimesi enda ümber tundma ära üleannuse tundemärke, õppima elustamisvõtteid ning rakendama tõenduspõhiseid vahendeid ja strateegiaid üledooside ennetamiseks. Suhtlusvõrkudes teemaviidet #weseeyou kasutades anname märku, et märkame neid inimesi, kes selles globaalses rahvatervisekriisis on seni märkamatuks jäänud. Töötagem üheskoos sellise maailma nimel, kus üledoosikahjusid enam ei ole!»

«Kostja Proletarski» jutustab peategelase ja tema emaga tehtud intervjuude põhjal traagilise loo sellest, mida teeb Vene riik inimestega, kes uimastisüütegude eest vanglakaristust kannavad.

2009. aasta 19. juunil suri uimastitarvitaja ja HIV-positiivsete inimeste õiguste eest võitlev aktivist Kostja Proletarski Venemaal Peterburis Botkini haiglas tuberkuloossesse meningiiti. Tema surma olid põhjustanud kolm aastat väärkohtlemist ja piinamist Karjalas tegutsevas Venemaa nakkushaigete vangilaagris nr 4.

«Ma arvan, et ta oli 17-aastane, kui jõudis lõpuks heroiinini. Ja oligi kõik, trall hakkas pihta. Umbes 12 aastat elasime selle hädaga. Ainus, mis takistas mul teda hülgamast, oli tõik, et ta ise ei tahtnud nii elada. Igal aastal proovisime midagi ette võtta. Küll üritas ta ise maha jätta, küll käis üle kogu riigi sõltuvusravikeskustes. Terveks ta ei saanud.»
— Kostja Proletarski ema Irina filmis «Kostja Proletarski»
«Ma arvan, et ta oli 17-aastane, kui jõudis lõpuks heroiinini. Ja oligi kõik, trall hakkas pihta. Umbes 12 aastat elasime selle hädaga. Ainus, mis takistas mul teda hülgamast, oli tõik, et ta ise ei tahtnud nii elada. Igal aastal proovisime midagi ette võtta. Küll üritas ta ise maha jätta, küll käis üle kogu riigi sõltuvusravikeskustes. Terveks ta ei saanud.» — Kostja Proletarski ema Irina filmis «Kostja Proletarski» Foto: kaader filmist «Kostja Proletarski»

Venemaal, kus uimastisõltuvushäirete kvaliteetne ravi pole praktiliselt kättesaadav, on vabadusekaotusega karistamine kujunenud peamiseks «lahenduseks» uimastisõltuvuse probleemile. Nagu selgub filmistki, ei ravi kinnipidamisasutused kedagi. Selle asemel vanglad tapavad.

Käsitsi joonistatud dokumentaalfilm, milles kõlavad algupärased intervjuud Kostja ja tema ema Irinaga, püüab alal hoida mälestust Kostja Proletarskist ja paljudest teistest kogu maailmas, kel pole õnnestunud vanglasüsteemis ellu jääda.

Filmi on tootnud Ungari kodanikuõiguste sihtasutus Rights Reporter Foundation eesotsas režissöör István Gábor Takácsiga. Teksti loeb Anja Sarang, animatsiooni on kaaderhaaval käsitsi joonistanud Lili Rontó.

«Mulle pandi pähe gaasimask ja ma pidin päris pikalt ammoniaaki hingama. See oli karistuseks. Üks vabanev kaasvang palus, et annaksin talle AIDSi-keskuse aadressi. Aga isiklike märkmete tsoonist välja viimine oli keelatud. Ta otsiti väljumisel läbi ja leiti need märkmed. Nad arvasid, et see on mingi salakood. Selle eest karistati mind karmilt.»
— Kostja Proletarski filmis «Kostja Proletarski»
«Mulle pandi pähe gaasimask ja ma pidin päris pikalt ammoniaaki hingama. See oli karistuseks. Üks vabanev kaasvang palus, et annaksin talle AIDSi-keskuse aadressi. Aga isiklike märkmete tsoonist välja viimine oli keelatud. Ta otsiti väljumisel läbi ja leiti need märkmed. Nad arvasid, et see on mingi salakood. Selle eest karistati mind karmilt.» — Kostja Proletarski filmis «Kostja Proletarski» Foto: kaader filmist «Kostja Proletarski»

«Üks päev elus» on pilguheit uimasteid tarvitavate inimeste ja uimastikahjude vähendajate igapäevaellu seitsmes maailma linnas – Berliinis, Budapestis, Jakartas, Lagoses, Mexico Citys, New Yorgis ja Simferoopolis.

Film sündis Rights Reporter Foundationi liikmete unistusest näidata Jim Jarmuschi «Ühe öö Maal» (A Night on Earth) eeskujul uimasteid tarvitavate inimeste elude sarnasusi ja erinevusi eri maailma linnades, tõstes esile uimastitarvitajate inimlikkust, unikaalsust ja kordumatuid elulugusid, samuti seda, millistes keskkondades nad elavad ja milliste katsumustega peavad toime tulema. Tänu videopõhise huvikaitsevõrgustiku aktivistide panusele õnnestus film, mida nüüdseks on linastatud mitmel pool maailmas, üles võtta väga väikese eelarvega.

«Minusugustes nähakse koletislikke, soovimatuid, halbu ja kasutuid inimesi. Kõige jubedam on, et lõpuks hakkasin ka ise endasse samamoodi suhtuma. 1999. aastal kohtasin meest, kes selgitas mulle, et uimastikahjud on ennetatavad ja et uimastisõltuvushäire ise on ravitav haigus. Mu suhtumine uimastisõltuvusse muutus. Sellest hetkest alates mõistsin, et inimlik suhtumine, inimväärikus ja armastus on ainsaks ravimiks mitte ainult mulle, vaid tuhandetele minusugustele.»
— Aleksei Kurmanaevskii, kahjude vähendamise aktivist, inimõiguste jurist, videoreporter (Drug User News)
«Minusugustes nähakse koletislikke, soovimatuid, halbu ja kasutuid inimesi. Kõige jubedam on, et lõpuks hakkasin ka ise endasse samamoodi suhtuma. 1999. aastal kohtasin meest, kes selgitas mulle, et uimastikahjud on ennetatavad ja et uimastisõltuvushäire ise on ravitav haigus. Mu suhtumine uimastisõltuvusse muutus. Sellest hetkest alates mõistsin, et inimlik suhtumine, inimväärikus ja armastus on ainsaks ravimiks mitte ainult mulle, vaid tuhandetele minusugustele.» — Aleksei Kurmanaevskii, kahjude vähendamise aktivist, inimõiguste jurist, videoreporter (Drug User News) Foto: «A Day in the Life: The World of Humans Who Use Drugs»

Tallinnas algab sündmus kinos Kai (Kai kultuurikeskuses) kl 15, Jõhvis kontserdimajas kl 10.30. Filmidele järgneb kummaski linnas modereeritud aruteluring uimasti- ja karistuspoliitika ning sõltuvustervishoiu teemadel, milles osalevad valdkonna eksperdid ja juhtivametnikud. Tallinnas osalevad aruetlus Eesti Naise ja TervisPlussi peatoimetaja Heidit Kaio, kes on viimasel ajal kirjutanud nii üledoosisurmadest kui ka psühhedeelsete ainete kasutamisest vaimse tervise ravis, Põhja-Eesti narkopolitsei juht Rait Pikaro, Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets, Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist ja projekti «Turvalisem ööelu» juht Mikk Oja ning pikaajalise vanglameditsiini ja kahjude vähendamise valdkonna edendamise kogemusega ekspert, praegu erakorralise meditsiini osakonna õena töötav Kristel Kivimets. Arutelu modereerib MTÜ LUNEST esindaja Mart Kalvet.

Sündmus on tasuta. Tallinnas järgneb päevasele tasuta programmile kl 21 kultusfilmi «Trainspotting» tasuline seanss kõrvalasuvas Noblessneri välikinos.

Tallinna sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/259283443543991/

Jõhvi sündmuse täpsem kava: https://www.facebook.com/events/261966556584128/

Tagasi üles