Tegelikult ma rõõmustasin ajalehtedes selliste siltidega autopilte nähes. Sest sisult on see vastus vene inimese peas Ukrainas toimuvaga seoses tekkinud küsimusele «Kes ma olen?» Head meelt ei vähendanud oluliselt isegi nüüdseks selgunud fakt, et liikumise on algatanud korduvalt kriminaalkaristatud Pavel Ševtšenko, kes kutsub inimesi üles mitte häbenema oma vene päritolu.
Üleskutse langeb üliviljakale ja -tundlikule pinnasele nii siin- kui ka sealpool Narva jõge ning ajab kiilu siinsete paralleelühiskondade vahele. Vene rahvusest inimeste (ei ole oluline, kas nad eesti keelt kõnelevad või mitte) peas on küsimus «Kes ma olen?» hetkel üliaktuaalne ja sellele tuleb vastata.
Meediapilt on selles osas paremaks läinud; nüüd räägitakse rohkem Venemaa ebaõiglasest sõjast, sõdivatest vene sõduritest ja vene okupantidest, ning üldistust «venelased» kasutatakse harvem. Igor Taro lahmib selles osas muidugi murdumatult edasi; ühesainsas tema nn Ukraina päevikus on kirjas sõnapaarid «venelaste kaudtuli», «venelaste õhukaitsevõimekus», «venelaste reservid», «venelaste positsioonid», «venelaste masinavärk». Tarolt ja temasugustelt tulebki küsida, miks meie venelastel küsimus, kes nad on, üldse pähe tuleb.
Väidetavalt on 20% Venemaa kodanikest sõjavastased; see teeb kokku u 28 miljonit sõjavastast ja vaikivat venelast, kelle küsimusele, kes nad on, vastab Taro, et okupandid, mõrvarid, vägistajad. See on väga piinlik; säärane üldistamine teeb okupantideks, mõrvariteks ja vägistajateks ka Venemaa alustatud sõja vastu sõna võtnud ja Venemaalt põgenenud sportlased, näitlejad jne. Muusikud nagu Galkin, Pugatšova, Slepakov, Grebentšikov, Sevtšuk jpt.
Veel halvem on, et selline üldistus teenib otseselt Kremli huve, sest Putin ja Kremli propagandamasin muud ei teegi, kui vastavad venelase peas tiirlevale küsimusele, kes ta on. Loomulikult tuhandeaastase kultuuriga võitmatu impeeriumi kodanik! Muud peale selle mulli Kremlil polegi. Ja kui vene rahvusest inimesele jäetakse tema peas tekkinud küsimusele, kes ta on, valida ainult kahe vastuse vahel – olla okupant, mõrvar ja vägistaja või tuhandeaastase kultuuriga võitmatu impeeriumi kodanik –, pole lihtsama inimese puhul raske arvata, kumma vastuse ta valib.