Aleksandr Kovaljonok oli teel lennukile, kui talle helistas Eesti kõige tähtsam ketsipoekett Ballzy ja pakkus võimalust reklaami teha.
Teises riigis viibides märkas ta Instagramis postitust autorilt @joepease, kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Algselt kirjeldas Kovaljonok stsenaariumis Ballzy maailma kui midagi salapärast ja erilist. Otsustati luua maailm, mis mahuks kingakarpi. Iga filmivõtte jaoks tahtis Kovaljonok sisse tuua huvitavaid kaameranurki ja efekte. Talle meenus postitus Instagramist.
«Mõtlesin, et klippi võiks alustada selle efektidega,» meenutab Kovaljonok, «mis omakorda tähendas, et klipi võiks lõpetada põneva üleminekuga Ballzy kauplusesse.» Kaadritele autosse istuvatest noortest järgnesid autos liikuv kaamera, üleminek ketsikarbi sisemusse ja seejärel karbiga autost välja.
Kuskil on kell igavesti kolm hommikul. Parim viis Ballzy guašš-sinise maailma saavutamiseks oli filmida öösel. Kella kaheksa paiku õhtul sai meeskond kokku. Hommikul kell kuus teatas Kovaljonok: wrap! «Seejärel algas monteerimine, monteerimine, heli, monteerimine, värvikorrektsioon – ja kõik oligi valmis,» selgitab ta.
Ballzy käive on kasvanud iga aastaga; tänavu esimesel kuuel kuul oli see ligi kuus miljonit eurot. Augustis laieneti Tartusse. Just korraldati klientidele võistlus Jordani retrotossude Red Cement ostuõiguse omandamiseks (sest kõigile ei jätku).
Ballzy klipp on üks selle suve säravamaid, silmamoondamise ABC. Ilu paneb inimesed liikuma. Kunstiga saab moonutada füüsilist maailma, vormida seda täiuslikuks. Moefoto peegeldab kujutlusvõime mehhanisme. Pilt on elus, kuigi objektid on fikseeritud ja seega elutud.