ma olen nagu rästapesa aia vahel
ma olen nagu rästapesa aia
või tuli kahe heinakuhja vahel
lumeräitsakas peos ja jumalateotus katusel
olen just nagu see koht kuhu on
marutõbi maetud
ja vist sellepärast ma pesengi
oma juuksed lombivees näljaseks
enne kui sind vaatan ja uputan oma niuded
kaheksakümeprotsendilisse piiritusse
enne kui ütlen et
ma ei tea! ma pole kindel
kas see on tõsi!
ja kraasin oma randmed
siledaks siledaks siledaks
et sa kuuleks kuidas ma kõhklen
ja kui õõnes ma olen
kui tühi
ma olen nagu tugevate lõuapäradega jääger nagu näkk kes
läheneb vääramatult nullile kuni hommik ta sõrmisse valgub
läheneb aga ei jõua vist kunagi kohale
vähemalt mitte enne kui
suvi läbi saab ja sina
monitoride sina saatel
pea seljas internatsionaali vilistad ja
vaateaknale kleepud
footonid pekselvad
vastu su sääri nagu kalamaimud
aga sind see ei sega sa hoiad
nulli kirbul
ja naerad