IDAVEDUDE SKANDAAL ⟩ Toksilise elukaaslase välimääraja Eesti peaministri näitel

Mõni asi saab selgeks alles läbi piisava kauguse, mis tekib sinu ja sündmuse vahele. See võib olla ajaline, ruumiline või ideoloogiline. Maakeeli nimetatakse seda järelemõtlemiseks. Idavedude skandaali puhul tundub, et seal ei mõeldud ette, ei mõeldud kohapeal, ning – kuna peaminister siiani ametis on –, ei ole mõeldud ka järele.

Minul oli vahepeal natuke aega järele mõelda. Käisin ära; sõbrad Iirimaalt, Ecuadorist, Saksamaalt küsisid: «Mis teil seal Eestis toimub?» Ega ei osanudki viisakalt vastata. Parimal juhul on kommunikatsioon peaministrilt olnud silmakirjalik, halvimal juhul lausloll.

Silmakirjalikkuse kasuks räägivad juhtum ise ja sellele pikalt eelnenud kommunikatsioon, mis sõnastas midagi sellist, et Venemaaga pole praeguse aja tingimustes moraalne äri teha. Lauslolluse kasuks räägib väga läbipaistev soov vastutust mitte võtta, luisata avalikkusele ja teha sellisest täielikust eiramisest omaette strateegia. Sellisel asjal on oma koht, näiteks raskel ja häbi täis peojärgsel hommikul, ent see ei sobi mitte kuidagi ennast demokraatlikuks õigusriigiks nimetava instantsi etteotsa.

Ajakirjandus on juhtumit uurinud, kajastanud, küsinud raskeid, asjakohaseid küsimusi ja esitanud fakte. Tervikpilt on päris rõlge, ent tagasiastumise või vastutuse võtmisega pole peaminister senini hakkama saanud. See tundub jätkuvalt olevat vaid ausate ja õiglaste pärusmaa.

Muidugi – tõik, et tipptasemel ajakirjanikud pole suutnud asjade kulgu ühiskondlikul tasandil mõjutada, kõneleb millestki, mis nii mõnegi südamel juba mõnda aega raskelt lasunud on. Et meil Eestis ei ole enam neljandat võimu. Ei ole teist ega kolmandat ka. On ainult üks võim – Reformierakonna oma.

Et seni pole suuremad instantsid rahva kõnetamisega hakkama saanud, proovin seekord ise. Ma ei tunne ei meediamajade sisemaailma ega ka poliitikute tagatubasid. Ainult natukene inimhinge, inimestevahelisi suhteid ja seda, mis südame valutama paneb.

Inimsuhted on võrdlemisi keerulised, ent nende selgitamine ei ole liialt raske. On ju ühe hea selgituse omaduseks lihtsus, äratuntavus ja side reaalse eluga. Sestap olen ette võtnud antud skandaali valguses kirjeldada hoopis üht teistsugust nähtust – toksilist kaaslast lähisuhtes, Eesti peaministri näitel.

Tervislik suhe on midagi sellist, mille käekäiku panustavad mõlemad osapooled, luues ühiselt midagi sellist, mis mõlema jaoks töötab. Osalejad on kuuldud ja nähtud, õnnelikud. Toksilist ehk mürgist suhet võib seevastu mõista kui selle antiteesi. Suhtes esineb vähe õnnetunnet, ent palju emotsionaalset kurnatust ja taju, et sind ei nähta ega kuulda. Inimene, keda sedasi mürgitatakse, võib tunda, et ta panustab rohkem kui ta sellest saab. Tema enesehinnang võib kannatada ja tema vajadustele ei vastata.

Toksilisel partneril võib jääda puudu eneseteadlikkusest; tal võib olla isikuomadusi, mis mõjuvad antisotsiaalselt, näiteks perfektsionism või pidev valetamine. On ka inimesi, kes teevad tahtlikult haiget.

Kuidas teda ära tunda?

1. Ta varjab sinu eest tõde, et saada oma tahtmist

«Lugege mu huultelt – maksud ei tõuse,» misjärel siiski… maksud tõusid. Põhjenduseks, et põhiseadus ei luba maksuküsimusi panna rahvahääletusele ja… kui ta oleks öelnud, et tõusevad, poleks teda kunagi valitud.

Vt ka: «Kui ma oleksin sulle öelnud, palju selle korteri üür tegelikult on, poleks sa ju minuga kunagi kokku kolinud!»

2. Tema vabandused ei ole siirad

Mürgistel kaaslastel on väga raske võtta vastutust öeldu või käitumise eest, eriti kui see sulle haiget teeb. Vabandamine võib nende puhul võtta hoopis süüdistamise kuju: «Aga sa ise ju... / Sa ütlesid... / Sorri, et solvusid,» jne. Nad võivad ka väga kindlameelselt öelda, et nad ei näe oma käitumises probleemi, et sa kujutad kõike ette, või et su murest ei ole võimalik aru saada. Igatahes jääb see, kes haiget sai, tundma, et tema ise on selles süüdi.

3. Tal ei jätku sinu jaoks empaatiat

Mürgise ja iseka inimese jaoks oled sa lihtsalt vahend, mitte eesmärk. Ta ei suuda sinu muredega suhestuda, mistõttu ta ka ei arvesta nendega.

Vt ka: «Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad.»

4. Ta ei võta vastutust oma tegude ja tunnete eest

Pikendus teisest punktist. Probleemides oled alati süüdi sina. Kui sa oleksid vaid mõistvam, lahkem ja mitte nii nõudlik, oleksid kõik asjad korras. Sina rikkusid ta tuju ära. Tema on õiglane – ja õige hõlma ei hakka keegi.

Vt ka: 350 000 eurone deklareerimata jäänud inimlik eksitus, ning «Viin oli eile eriti kange – pole minu süü, et seda nii palju välja valati.»

5. Teie suhtes on võimudünaamika selgelt tasakaalust väljas

Võib-olla teenib ta sinust rohkem raha. Ehk oled jäänud temast ajapikku majanduslikult sõltuvaks. Võib-olla sõidavad tema pakutud plaanid alati sinu pakutavatest üle. Ükskõik, mis sa teed, aegamööda jääd ainult pisemaks ja pisemaks, kuni muutud väikeseks täpiks. Peaministril on kogu võim, sinul aga mitte midagi. Saad niimoodi pantvangis edasi istuda… Sest mis sa muidu teed? Tahad EKREt siia või? Ungarit või???

6. Ta alavääristab pidevalt teisi

Vähe sellest, et ta sind saamatuks peab – ta peab saamatuks ka teisi. On ju tema kõige tähtsam. Ja keegi peab ju süüdi olema selles, et maailm nii nõme on. Kui ei leia mõnu üles tõstmisest, leiab seda alla laskmisest.

7. Ta mängib ohvrit

Pikendus vastutuse mitte-võtmisest. Äratuntav läbi lausete «Oi, kui ebaõiglane on maailm. Kõik teevad mulle liiga. Ja sina ei tee ka olukorda lihtsamaks.»

Vt ka: «Minu enda võimed seati kahtluse alla.»

8. Kinni müürimine

Iga ponnistus, mida sa ette võtad, et asjad selgeks rääkida, on tulutu. Ta ei kuule sind. Ta ei näe sind. Tal ei ole mitte midagi öelda. Oled oma mures üksi; saad aru, et oled selles suhtes ka üksi; sa sured üksi ja äkki sa ei kogenudki kunagi seda päris armastust, millest laulud ja näidendid räägivad.

Vt ka: «Annan erikomisjonile lepingud ja kontoväljavõtted laenutehingu kohta kui lubate, et rohkem küsimusi ei küsi.»

9. Ta ei väsi kinnitamast, et ta on sinu jaoks see üks ja õige

Juhul, kui panused lähevad kõrgeks ning paistab, et aeg on lahku minna, sinu initsiatiivil, võib ta kontrolli kaotamise hirmus maad ja ilmad kokku lubada – või siis, vastupidi, sind mõnitada, öeldes, et tema on sinu jaoks parim kaaslane ja et kedagi nii head ei saaks sa enam kunagi.

Et see on üldse suurim privileeg, et sa saad temaga koos olla. Et teil on tegelikult ilus tulevik ees, et kõik muutub, et ta on võimeline muutuma.

Vt ka: «Ülimalt vastutustundetu oleks praegu eelarve tegemise ajal tagasi astuda.»

Sest tegelikult sa ei saa ju temata, ega ju?

Vägivaldsete suhete eest pagejail on Eestis 16 tugikeskust naistele ja viis turvakodu lastele. Meestele pole midagi – aga vahet ei ole, sest Kaja Kallase eest poleks neist üheski pääsu.

PS. Populism ei ole midagi muud kui see, et teed ennast rahvale arusaadavaks.