HEAD AEGA! ⟩ Mitte keegi ei jää igatsema Lauri Hussarit

Eesti poliitikamaastikul on tormised ajad. Autoaknad on udused. Vihma kallab peale ja seda, mis skafandris toimub, on raske mõista nii vaatlejatel kui ka asjaosalistel.

Selles kirgede tormis on peaministriks inimene, kelle kompetents piirdub välisministri omaga, riigikogu esimeheks aga inimene, kes tahaks koduaias vorstikesi küpsetada ja kaheksast viieni suures korporatsioonis osakonda juhtida. Läinud on aga teisiti. Selle asemel, et isekesksis kannatada, on nad otsustanud teha nietzscheliku hüppe üliinimlikkuse poole. Kannatame me kõik, kõik see laulurahvas. Nemad aga jätkavad enesele valede korrutamist – ma suudan, ma suudan! Nagu on nentinud ka Sun Tzud ja Machiavellit lugenud Tony Soprano: «You’re born to this shit. You are what you are.»

Nüüd, sügise saabudes, on aga tänase artikli peategelase isiksus hakanud murenema. Oma erakonna etteotsa tal enam asja ei ole, leiab ta ise. Altruistlik noormees, loovutab osa oma varjudemängu käigus tekkinud maskist. Edusammud needki, ise asi, kelle kõrvad selle otsuse tagant paistma hakkavad. Eesti 200 reaalne seis on lihtne – nii nagu kõik teed viivad Rooma, nii viivad kõik teed kahesajatajad tagasi Kristina Kallase turvaliste käte vahele. See on objektiivne reaalsus.

Muidugi on Hussar samal ajal veel oma vanas minas kinni. Nimetab ta ju oma mantlipärijateks nii Hendrik Terrast, Igor Tarot kui ka Liisa-Ly Pakostat. Arusaadav – kui mantel on kitsas ja aina kitsamaks läheb (toetus ju langeb!), ongi tegemist justkui matrjoška avamisega. Hendrik Terras võib olla sümpaatne vend Kroonika veergudel – isa on kindral, ise käib samuti metsas paugutamas –, aga temaga on alati doriangraylik varjupool. Peeglisse vaadates kipub üle õla piiluma BSH blond pea ja naeratus, mis ütleb: «I’m the real winner here.»

Igor Taro, paremini tuntud kui Ukraina sõjablogija, tundub esimehena veelgi koomilisem valik. Potentsiaalne oht suureks fiaskoks on olemas – panen siiski esimehe koha maha, sest igapäevane blogi vajab kirjutamist. Ja, noh, Liisa-Ly Pakosta... Olgem ausad, spordimaailmas öeldakse selle kohta lihtsalt, et pink on lühike. Võistlustules on omal kohal ka meie aja Richelieuks tituleeritud Margus Tsahkna. Võib-olla siis tema? Teeme selle «Eesti 200 v 2.0» ära ja saadame erakonna hingusele. Šnitti saab võtta ajakirjanduses kõlapinda leidnud ettevõttematjatest – miks mitte ei võiks Tsahknast saada Eesti erakonnapoliitika esimene Raul Pint?

Hommikul saabus viimaks ka ood Laurile. Vilja Kiisler kutsus mehe saatesse, et poliitilisele hauakivile nimi peale graveerida. Proua Kiisler meenutab üldse sellist natuke sõgedat kaitseväes käinud naisterahvast. On mul ka endal olukorra kirjeldamiseks lugu ajateenistuse päevist, kui anti linnaluba. Sarnane hullu pilguga naine – mingil põhjusel, ilmselt iseenda suurest lollusest, ei pööranud ma talle piisavalt romantilist tähelepanu. Õhtu kulges edasi, kuni jõudsime Vabaduse väljakule, kus sain sain tollelt tütarlapselt täiesti ilma põhjuseta lihtsalt vastu hambaid. Olin vaid hetkeks pea pööranud ja ta kasutas momendi ära. Kümme punkti talle!

Umbes sellist mentaliteeti Vilja oma intervjuudes praktiseerib. Eriti, kui talle inimene ei meeldi – paistab, et intervjuu alguses mainitud «kolleegid Postimehe päevilt» ei meenuta talle just ilusaid aegu. Ja nii võibki intervjuu ja Hussari poliitkarjääri lühidalt kokku võtta Eminemi sõnadega: «I'm a kamikaze, gonna smash into everyone, crash like an F-15.» Keeruline mõista, mida Lauri «Bottom» Hussar sealt otsima läks; teada oli ju, et asi läheb kaunis mürgiseks ja passiivagressiivsus ei päästa, vaid lisab õli tulle.

Riigikogu esimehe poliitiline karjäär algas ja lõppeb sama juhuslikult nagu suvalisel alkašil, kes, suits käes, magama jääb. Selle erinevusega, et ehkki sarnaselt Hussariga kipuvad joodikud küll oma juttu kordama, on nende tsitaadides siiski rohkem värvikust. Meenub üks napsivend, kes kippus sageli inimestele halvasti ütlema ja olukorra pehmendamiseks lausus: «Vabandust väljenduse pärast, aga mõte jääb samaks.»

Mis on Lauril vastu panna? Samast intervjuust pärit nii absurdne jutt, et see on juba lausa naljakas: «Lahendus on lihtne – tuleb leida lahendus, on, muuseas, väga õige küsimus; tulebki leida lahendus.»

Toimetaja kommentaar: Sellised artiklid kuuluvad reeglina rubriiki «Ebapopulaarne arvamus», ent kuna antud juhul väljendatud arvamus on meie hinnangul vägagi populaarne, pidasime vajalikuks tõele truuks jäämise ninel normi eirata.

Artikli autor on toimetusele teada.