ANIMIST FIRMA JÕULUPEOL

Ära nüüd kellelegi ütle, 
et ma polnudki täis täkku.
Kolleegidega ära jutle,
et nägin hoopis päkapikku. 

See oli siis, kui esinema oli juba hakanud
Kärna-Ärnit jäljendav süldimuusik
ning ülemuse Aasia-reisi flex ei lakanud.
Töökollektiividele meeldib tuusik. 

Pille näitas meile ülipruuni reit; 
autojuht Ülo juba ropsimast leit'.
Raamatupidaja, see lobamokast luupin*,
tunnistas, et firma teeb sommidele puuki.

Seal, kus koristaja Tanja, vana luud,
andis himuga Söökla-Maunole suud,
suunasin oma pilgu ukseta välipeldiku taha.
Päkapikk hõljus, kuid pani siis kanna maha.

Ta silmad olid kui kavalal öökullil,
seljas oli ruske võlurirüü; 
ebamaine naeratus viisil sulnil
võttis ära mu olemise süü.

Läksin ta'ga uduviirjasse sallu,
süütasin seene all õlilambid.
Jätsin teid sinna pisikesse tallu.
Saage oma eksistentsist krambid!

-

* Luupin – buumerite slängis veidrik; vt ka lumpenproletariaat ja lubi ehk vanamees. – Toim. 

Kommentaarid
Copy