ARVUSTUS Tühistatud Drake ja sõnahiiglane Aesop Rock – kumma uus plaat on parem?

Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus
Copy

Ajakirjanikud boikoteerivad plaate eri põhjustel. Ariel Pink oli Eesti (Eks)pressi lemmik, kuni talle hakkas meeldima Trump. Opium Flirt teatas, et ainuke viis tänavust muusikat kuulda on osta rohkem kui 50 eurot maksev plaat. Drake justkui tühistati uue plaadi tõttu, aga ta väljastas sellest nüüd uue versiooni.

Drake'i plaadi «For All the Dogs» ilmumispäeval serveeris Youtube seda üllatavas järjekorras – esimesed laulud üks parem kui teine, kuigi vormistatud kollaažina rütminihestustest, olukorra ümberhindamistest. Arvatakse, et ta on läinud pärast «Nothing Was the Same'i» (2013) allamäge, ent Drake tundus siiski üsna sõnaosav. «Certified Lover Boy» (2021) magasin maha. Drake'il on hulk nõrku singleid ja inetuid plaadikaasi.

«Treat all my exes like Jehovah's Witnesses / free all the dogs and fuck all the witnesses,» kuulutab ta laulus «Daylight». Bass tümiseb. J. Cole varjutab Drake'i «First Person Shooteris», isegi kui pole esimene, kes riimib craniumi stadiumiga. Boi-1da sämplib vähetuntud Joe Washington & Washi 1975. aasta souli «Look Me in the Eyes».

Lil Yachty biit sõidutab «Another Late Nighti» refrääni «we ridin' 'round trying to make sense / of whatever comes first, it comes next». Drake'i lood on vormide ja värvide rütmiline liikumine, mitte tingimata loogiline keskustelu. Transurbanismis «Gently» sünteesib parameetrid ja andmed viperusteta kulgevaks vooluks eelmise aasta valitseja Bad Bunny. Drake lõikab tüki unenägudemeistri DJ Screw' 12-minutisest «Screw The Worldist», mille kunst on rooste ja mis ronib nälkjana üle Nasi «If I Ruled the Worldi».

Tase kukkus, kui umbes pooled laulud olid kuulatud. Välja ilmusid downtempo- ja ambientpalad, peamiselt kauaaegse partneri 40 ja Yachty produtseeritud. Ähmased oletused segunesid romantikaudu ja teadmatusega, erapoolikuse ja soovunelmatega. «Bust that pussy open for a real one,» kõlab «BBL Love'i» esimene rida. Psühhoanalüütilises «Polar Oppositesis» juurdleb Drake: «Wondering what rocks your boat / what keeps your heavy heart afloat / I don't know, I don't know.»

Üks kuulaja kommenteeris, et lasi plaati oma koerale, kes haugatas ja läks tagasi magama. Yachty tänavust plaati, seitsmeminutiste lauludega «Let's Start Here'd» kirjeldati hiphopi Pink Floydina. Drake'i plaadile pole Yachty neid laule toonud.

Samaaegselt netist reaktsioone otsides selgus, et lisaks tavapärasele šovinismile räägib Drake seksistlikest asjadest, mida kohe tähele ei pane. Arvatakse, et ta mõtleb Rihannat, kui loos «Fear of Heights» räpib «I'm anti, 'cause I had it with you» ja «sex was average with you». Yachty kõneleb «Another Late Nightis» Billie Eilishi rindadest. Tema jaoks andis Eilish – 2019. aasta andekaim laulja – rohelise tule, kui transformeerus Vogue'i kaanel kiiskavas aluspesus vambiks. Tegelikult oli see ilmselt plaadifirma surve ja Eilish läks ruttu tagasi lohvakate mustade rõivaste juurde.

Eilish avaldas, et Yachty ja Drake on tema sõbrad. Võib-olla tundis osa temast uhkust. Keeruline iga.

Plaadil teeb kaasa Snoop Dogg, kes ühe naise eelmise aasta süüdistuse kohaselt surus talle peale oraalseksi.

On's Drake niimoodi rünnatav, kui ta on näiteks kaitsnud Doris Burke'i, kelle kohta öeldakse, et inimene, kes kõlab nagu matusel, ei peaks NBA mänge kommenteerima? Kas mees, kes jagab «God's Plani» videos laiali miljon dollarit, võib olla võlts?

Eelmisel aastal omandas ta osaluse jalgpalliklubis AC Milan. Yachty tänavuses netisaates ütles Drake, et valmistub tasapisi peatseks «graatsiliseks lahkumiseks» räpiärist. Drake ei räägi sõpradega huvitamalt kui ajakirjanikega: sellest vestlusest pole muud välja tuua.

«Titles Ruin Everything», pealkirjastas ta tänavuse luuleraamatu, mis on rohkem aforismiraamat. Mitmel selle õhukese teose leheküljel asetseb vaid üks rida.

Drake andis 17. novembril välja EP «Scary Hours 3», mis olevat «For All The Dogs: Scary Hours Edition». Drake'i sõnul on laulud tehtud viimase viie päevaga. Energiat on palju, tuur Cole'iga algamas. Kõik kuus laulu on muusika ja sõnad, mida Drake'ilt on kaua oodatud, kommenteeritakse netis: paar laulu Yachtylt, Conductor Williamsi produtseeritud laul Madlibi stiilis trompetiga; voolav soul, ainult The Alchemist üllatab futuristliku põhjaga.

Laulus «The Shoe Fits» Drake nagu vabandab, selgitab: ma ei oska enam räppida nagu vanasti, maailm on mind vahepeal alt vedanud. «To all the super triggered women talkin' down on me / relax, drink some water, act like you somebody's daughter». Selle laulu võiksite vahele jätta, see on karm tõde, hoiatab ta alguses.

Drake ja Cole riimivad terve pala «Evil Ways» ulatuses sarnase kõlaga sõnu: age, stage, paid, phase, afraid, jne. All kõlab Family Circle'i «Change» (1972). Samas räpib Cole: «Drake pulled a white bitch that's goin' both ways / she like the queen of spades.»

Värskes filmis «Dumb Money» provotseerivad naisräpparid vängete sõnadega. Tõmbu või küüru.

Drake'ist võiks kirjutada, aga võrdluses mõne asjalikuma plaadiga, Aesop Rocki «Integrated Tech Solutionsiga» näiteks.

Rock jäi kõrva paarkümmend aastat tagasi, kui oli vaja kontrollida üle plaadifirma Definitive Jux kõik tegemised, sest seal sepistas tolle aja säravaim produtsent El-P. Uuesti räägiti Rockist kümmekond aastat hiljem kui kõige suurema sõnavaraga räpparist. Mitte ainult räpparist – ehk on ta sõnavara isegi suurem kui Shakespeare'il?

Miski selles näis veider. Rock on räpi Cake (naljarokibänd). Rocki esitus meenutab muidugi ka Eminemi, aga kui Daniel Day-Lewis tegi filmi «Gangs of New York» võtetel tegelaskuju meelelaadi puhverdamiseks iga päev trenni pala «The Way I Am» saatel, siis Rocki ei kujuta Lihuniku inspiratsioonina ette.

El-P moodi sünge muusikaga «Kyanite Toothpickis» osaleb Ameerika bluusirokkar Hanni El Khatib, kelle ühe plaadi produtseeris Black Keysi liige Dan Auerbach. «I'm on that Bauhaus, I'm on that Brutalist / I'm on that OG, you on that new to this,» laulavad Rock ja El Khatib inimeste erinevusest, indviduaalsuse säilitamisest.

Isiksusel on omadus hulgas lahustuda. Peter Wohlleben kirjutab raamatus «The Hidden Life Of Trees», et puudele meeldib kasvada teiste puudega koos, sest siis saavad nad üksteist aidata. Kui näete kuskil üksikut puud, siis see puu kaeblevat sisemuses.

Aisopose valmidest on tuntumad näiteks lugu rebasest ja hapudest viinamarjadest, kilpkonna ja jänese võidujooksust, töökast sipelgast ja kergemeelsest rohutirtsust.

Kristallikeskus Eestis müüb küaniiti teraapiakivina.

Rock ütles pärast «The Impossible Kidi» (2016), et oli muusikatööstusest väsinud ja mõtles loobuda. Aju ei lasknud. Aju töötas kogu aeg. Rock jälgib asju ja paneb kirja. Plaadid on tema päevikud. On öeldud, et ta laob ritta seosetuid asju. Rocki sõnul see nii pole.

Laulus «Pigeonometry» on tal vaatluse all pigeon ja dove. Mõlemad on tuvid. Hallidesse suhtutakse negatiivselt, valgeid peetakse rahulindudeks. Rock tahab pigeone joonistama õppida, tabada igaühe eripära, koostada joonistustest raamatu, kuid mõistab, et ühendamine kaotaks erilisuse.

Tõeliselt humaanne on teadus, mis paljastab meie puudused.

Üks kuulaja Redditis nimetas «ITS-i» Rocki karjääri parimaks pärast «The Impossible Kidi», teine parimaks plaatide hulgas, mida ta on teinud pärast «The Impossible Kidi».

Produktsiooni suhtes ollakse üksmeelsemad. Me ei vääri nii head produktsiooni, öeldakse. Tema parim enda produtseeritud plaatidest, tunnustatakse.

Drake ja Aesop Rock – erisugused räpparid erisuguste fännidega. Üks tuli, nägi ja nimetas, teine tuli, nägi ja minestas.

Tagasi üles