INTERVJUU Contra tõlkis lätlaste bestselleri: «Kõige paremini on rahastatud läti kirjanduse tõlkimine võõrkeeltesse» (2)

«Kalender on mu nimi» Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus
Copy

Võro rahvuspoeedi ja ühe Eesti tuntumatest läti keele tõlkijatest Margus «Contra» Konnula sulest on ilmumas Läti olulisima nüüdiskirjaniku esimenuk. Soojust ja lootust tulvil romaani «Kalender on mu nimi» ümberpanijat käis usutlemas rahvakirjanik Olavi Rutlane. 

Contra, sa tõlkisid just lätlase Andris Kalnozolsi raju lennuga romaani «Kalender on mu nimi» eesti keelde ja see tuleb kohe välja. Ongi päriselt müügiedetabelite tippu väärt kraam?

See on väärt kraam kindlasti. Mulle endale tundub hetkel, et ei olegi paremat raamatut lugenud. Kuigi ma olen ka seni väga häid raamatuid tõlkinud.

Mis sellest raamatust sinu meelest bestika on teinud? Lätis on see juba kaks aastat müügiedetabelite tipus, Leedus suht sama lugu.

Peategelane on hea. Tema vaade maailmale on nii sõbralik, kuigi tal ei ole selles just väga kerge toime tulla. Aga üllatavad pidevalt – nii peategelane ja tema mõttemaailm kui ka süžee. Ja minu meelest ei juhtu seal midagi ilmaasjata; kõigele toimuvale selgub varem või hiljem oma põhjus. Ja ka keel ei ole kõige tavalisem; ei olnud lihtne seda samasugusena eesti keelde ümber tõsta.

Need, kellele meeldib armastusest lugeda, ei pea muretsema – ka see külg on Kalnozolsil väga omanäoline ja avastamist väärt.

Milliseid nüüdiskirjanduse elemente autor kasutab? On seal geiteemat, on keegi tegelastest transvestiit või vähemalt holokaustiohver?

Neid pakutuid ei tule konkreetselt ette, aga on näiteks vana kommunist ja midagi mafioosotaolist. Aga ka nemad on väga armsad tegelased.

Kedagi ei küüditata?

Küüditamise element on siin kindlasti olemas. Kui nüüd mõelda J.M.K.E. laulule «Meid aitab psühhiaatria», siis, jah, tegelikult on peategelase suurim hirm, et teda tema linnast ära küüditatakse. Ja tal on põhjust seda karta.

Loo struktuuri moodustavad väikelinna kirikuõpetajale kirjutatud kirjad. On need e-kirjad?

Kõik on kirjutatud käsitsi. Raamatus on ka kirjeldatud, kuidas märkmik täis saab ja tuleb uus leida. Arvutiga suhtleb peategelane vähe. Ta küll kirjeldab neid kirju, aga selles raamatus on vist ainult üks inimene, kellele ta e-kirju saadab.

Kas Eestis on miskitpidi võrreldavat autorit? Või on Kalnozols täiesti eraldi masti tüüp?

Selline võrdlemine on alati kahtlane. Väga harva, kui ma taolisele küsimusele vastuse leian. Arvan, et ei ole vastet. Aga märgiksin ära, et ta on esmajoones näitekirjanik, ja seda on ta esimeses proosateoses suurima mõnuga tunda.

Kes tegi sulle pakkumise tõlkida?

Eks ma juba varem mõtlesin, et võtaks ette. Olin valmis ise kirjastamagi, aga ilmselt oleks hoovõtmine veel pikalt kestnud.

Kaua sul sellega läks? Miks nii kaua?

Normaalselt kaua. Eks ma ikka panin ta vahepeal kõrvale ja tegelesin muuga, et saaks värske pilguga vaadata. Nii ma püüan alati teha.

Kas sa ise said ka tõlkides romaani nautida või oli see keeruline?

Iga tõlkimisetiiru nautisin, sest ikka leidsin midagi uut, veel mingeid seoseid, tabasin mingit mõttekäiku paremini. Või lihtsalt olid mingid mõtted nii head, et oli tore uuesti nendeni jõuda.

Kas lätlased ise jäid rahule? Nad loodavad Kalnozolsist üleilmset bestsellerit –  kas olid seega surve all?

Noh, ma tõlgin kõiki asju üsna ühtemoodi pinge all. Lihtsalt, mõnel asjal on tähtaeg lühem ja sellest võib teatud kvaliteedivahe tekkida.

Oled sa ise Kalnozolsiga kohtunud? Mis tüüp ta üldse on?

Tore, heasüdamlik ja ideedest pakatav inimene. Tean, et ta pühendus selle raamatu kirjutamisele niivõrd, et sõbrad pidid teda toitmas käima, sest ta tõesti nälgis vahepeal. Seda kogemust on natuke ka raamatusse jõudnud.

On sul ülevaade, kui suur ja aktiivne on meiega võrreldes lätlaste kirjandusruum? Kuidas neil kirjandus rahastatud on?

Mulle tundub, et kõige paremini on rahastatud läti kirjanduse tõlkimine võõrkeeltesse, ja sinna juurde käib veel selle maailmas populariseerimine. Aga ilmuvad ka läti oma raamatud (mida siis muidu tõlkida), kuigi mulle tundub, et Läti kirjanikud peavad rohkem tõestama, kui palju neil ikka raamatu kirjutamise peale kulub, ja see on seal vist rohkem hobi kui Eestis. Aga ma liialt ei ole süvenenud, nii et võin mõnda asja valesti teada.

Milline on su enda läti keele oskus kümne punkti skaalal? Tõlkimiseks pole vist «kümmet» vaja, aga lauserütmile ja päris paljule muule tuleb ilmselt pihta saada?

Noh, plaanis on kunagi juurde õppida, sest mingid nüansid tekitavad ikka segadust, eriti tegusõnade eesliidete juures. Aga selleks, et uuele tasemele jõuda, oleks vaja kuuks või isegi kaheks aeg maha võtta. Praegu arenen küll puhtalt praktika läbi. Palju aitab see, et teeme koostööd eesti kirjanduse läti keelde tõlkija Daila Ozolaga, vaadates vastastikku teineteise tõlkeid üle, et möödalaskmised välja õngitseda.

Mida tähendab läti keeles iela?

Tänav! Muide, lätlased käisid Tartus tegemas sellist nagu reisisaadet – võiks isegi öelda tänavasaadet – ja imestasid väga selle üle, et meil ei ole kirjutatud tänavasiltidele, et see on tänav. Lätis küll nad lisavad «iela» siltidele.

Aitäh.

Lūdzu!

Andris Kalnozolsi raamatu «​Kalender on mu nimi» esitlus toimub 29. novembril kell 18 Solarise Apollos (Estonia pst 9).

Autoriga vestleb raamatu tõlkija Contra. Muusikat esitab DJ Ieva Matveja.

Tagasi üles