PREISIMAA 2024 ⟩ Königsbergi eraldumine Venemaast võib sünnitada neljanda Baltimaa (1)
27. november 2023, 21:19
Königsbergi piirkond on Vene Föderatsiooni eksklaav, mis eksisteerib ametlikult Kaliningradi oblasti nime all ja millel puudub Venemaaga maismaaühendus. Ajalooliselt rikas piirkond on tekitanud arutelu selle tuleviku ja võimaliku iseseisvumise üle, pakkudes huvitavaid väljavaateid. Selle piirkonna lugu on aga keeruline ja täis vastuolusid.
Königsbergi ajalugu on olnud kirev, arvamused piirkonna tulevikust ning ootused sellele väga mitmekesised. Heidame sellele keerulisele teemale põhjalikuma pilgu ning püüame esile tuua Köngsbergi tegelikud tulevikuväljavaated ja võimalikud arengusuunad.
Võib juhtuda, et Königsbergi piirkond – nimetagem seda Preisimaaks, kuigi see ei hõlma kogu ajaloolist Preisimaad – saab järjest rohkem autonoomiat ning lõpuks eraldub Vene Föderatsioonist. Seda soodustab nii n-ö preisivenelaste – pärast teist maailmasõda sinna ümber asustatud enamasti mordvalaste järeltulijate – otsekontakt Lääneriikidega kui ka kogu ala füüsiline eraldatus, mis ei võimalda Venemaal seda tankide abil korrale kutsuda.
Preisimaa: geopoliitika ja ootused
Nüüdisajal Kaliningradi oblastiks nimetatava Königsbergi piirkonna geopoliitiline roll Euroopas on alati olnud keeruline. Königsbergi piirkond on olnud Euroopa geopoliitika keskmes juba aastakümneid ja on siiamaani, tekitades spekulatsioone ja arutelusid eri riikides ja ekspertide seas, kelle jaoks üheks põletavamaks teemaks on olnud Suwałki koridor ja sellega seonduv potentsiaalne julgeolekuoht. Venemaa peamisest territooriumist eraldatud piirkond seisab silmitsi majanduslike ja geopoliitiliste muutustega, mis võivad drastiliselt mõjutada selle saatust.
Königsbergi piirkond on piiritletud Euroopa Liiduga, täpsemini Poola ja Balti riikidega. See lähedus võib muuta piirkonna elanike suhtumist ja püüdlusi. Lähedus Euroopa Liidule võib viia olukorrani, kus Lääne sanktsioonid ei mõjuta Kaliningradi oblastit sama rängalt kui teisi Venemaa piirkondi.
Geopoliitiline asukoht on alati olnud selle piirkonna ajaloos ja arengus määrav tegur. Kui Venemaa ja Lääs otsustavad suhete ja mõjuvõimu üle Euroopas, tuleb Königsbergi roll taas esile. See asub Läänemere ääres ja toimib strateegilise merepiirina Venemaa ja Euroopa vahel. Mis puutub geopoliitilisse mõjuvõimu, siis on Königsberg alati olnud kõrgendatud tähelepanu all.
Königsbergi piirkonna tulevik on keeruline teema, mis sõltub paljudest teguritest. Praegu on piirkond Venemaa kontrolli all ning selle tuleviku üle spekuleerimine nõuab realistlikku ja objektiivset lähenemist. Geopoliitilised muutused võivad juhtuda aja jooksul, kuid sellised muutused nõuavad rahvusvahelisi kokkuleppeid ja dialoogi osapoolte vahel.
Kuigi Königsbergi tuleviku kohta on raske ennustusi teha, on selge, et piirkond jääb geopoliitiliselt oluliseks. Venemaa soovib säilitada oma mõju ja militaarse kohaloleku Königsbergis, samas kui Euroopa soovib koostööd.
Preisi keele restaureerimine ja Preisimaa – kuidas üks väljasurnud keel muutus uuesti elavaks
Preisi keel on ajalooline Läänemere-äärne keel, mida peeti ammu väljasurnuks. Ent tänu taaselustamisliikumisele muutus selle klassifikatsioon 2009. aastal väljasurnust elavaks. Üks populaarne hüpotees väidab, et keel kadus 17. või 18. sajandil peamiselt Teutooni Ordu vallutuste ja ristiusustamise ning järgnenud sajandite jooksul toimunud assimilatsiooni tagajärjel.
Preisimaa ühiskond muutus mitmekultuuriliseks, maad koloniseerisid sakslased, poolakad, leedulased ja paljud teised. Kirjalikke allikaid preisi keele kohta on vähe, kuid säilinud on mõned olulised keelemonumendid nagu kolm luterlikku katekismust 16. sajandist, preisi-saksa sõnaraamat 14. sajandist ja saksa munga Simon Grunau koostatud sõnaloend!
Preisi keele taaselustamise projekt arendati välja 1980. aastatel. Algatajad olid keeleteadlased Vytautas Mažiulis, Letas Palmaitis (tuntud ka kui Mikkels Klussis) ja Vladimir Toporov. Algselt alustas see projekt Balti võrdleva lingvistika harjutusena, kuid järgmistel aastatel muutus veebipõhiseks taaselustamisprojektiks. Üllatavalt on tekkinud palju preisi keele õppijaid, kes igapäevaselt kasutavad taaselustatud preisi keelt. Nad kannavad Preisi identiteeti ja soovivad seda sidet väljendada keelepraktikate kaudu.
Seni pole ette võetud ei lingvistilisi ega ka sotsiolingvistilisi uuringuid, mis keskenduksid preisi keele taaselustajate perekondade keelepraktikale ning nende endisele ja praegusele interneti-keelepraktikale (tõenäoliselt kõige olulisem viis liikmete-õppijate kogukonna vahelise ühenduse säilitamiseks). Uurimisala on tähtis, kuna võiks näidata, kui kaugele võivad keele taastamise ja elustamise projektide piirid laieneda.
Samuti on see huvitav näide väikesest kogukonnast, kus kuni esimese emakeelse kõneleja sündimiseni olid taaselustamisprojekti kõik tegijad n-ö uued kõnelejad. See on kategooria, mida Noel P. Ó Murchadha jt. määratlevad järgmiselt: «Kõige põhilisemal tasandil viitab mõiste «uus kõneleja» sotsiaalsetele tegijatele, kes kasutavad ja nõuavad õigust keelele, mis ei ole üldjuhul mingil põhjusel tajutud kui nende oma keel või «neile omane» keel.»
Kuigi preisi keele taaselustamise lugu erineb oluliselt teiste hästi tuntud Euroopa keelte taaselustamisprojektidest, on see tajutavalt etniliselt autentne. Kui näiteks mänksi või korni keele puhul elab tuhandeid võimalikke kohalikku päritolu keelekasutajaid ühes piirkonnas, näitab preisi keele liikumise juhtum, kuidas eksperimentaalne veebipõhine keelekogukond võib areneda: saada küll väikeseks, kuid nii veebipõhiseks kui ka väljaspool võrguühendust elavaks keelekogukonnaks.
Antud juhtum näitab ka, kuidas selline osalus võib mõjutada taaselustajate igapäevaseid peretavasid, sealhulgas keeltevahelist lülitumist ja uute laenude loomist oma n-ö emakeeltest ning nende kohandamist taaselustatud keelega.
Preisi keele taaselustamine on olnud põnev ja ainulaadne ettevõtmine, mis näitab, kuidas väike kogukond suudab ühendada ajaloo, keele ja kultuuri, et elustada väljasurnud keel ja seeläbi säilitada Preisimaa pärand.
Mordvalaste ümberasustamine Kaliningradi oblastisse
Pärast teist maailmasõda, kui Nõukogude Liit annekteeris Preisimaa alad, sealhulgas Königsbergi, ja need muutusid Kaliningradi oblastiks, toimus sellesse piirkonda ulatuslik ümberasustamine. Sinna kolis palju venelasi ja venekeelseid inimesi, mis tähendas Preisimaa kohaliku elanikkonna täielikku kadumist. Lisaks venelastele ümberasustati sinna ka teisi rahvusrühmi, sealhulgas ülekaalukalt mordvalasi.
Mordvalased on uurali keelte rühma kuuluv rahvusrühm, mis pärineb peamiselt Venemaa koosseisu kuuluvast Mordva Vabariigist, endisest Mordva Autonoomsest Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist, mis kuulus Vene NFSV koosseisu. Pärast teist maailmasõda asustati paljud neist ümber Kaliningradi oblastisse, kus nad sulandusid peamiselt venekeelsesse elanikkonda. Samamoodi asustati osaliselt ümber ka teiste Nõukogude Liidu piirkondade rahvusrühmi, näiteks tatarlasi ja ukrainlasi.
Mordvalaste asustamine Kaliningradi oblastisse mängis olulist rolli selles, kuidas piirkonna rahvastik pärast teist maailmasõda välja kujunes. Kuigi nad säilitasid oma kultuurilised eripärad, lõimusid nad üldisesse venekeelsesse kogukonda ja andsid oma n-ö panuse piirkonna arengusse.
Tänapäeval on Kaliningradi oblasti elanikkond peamiselt venekeelne, koosnedes eri rahvusrühmadest. Mordvalaste ümberasustamine ja nende integreerimine kohalikku kogukonda on üks osa Preisimaa keerulisest ajaloost ja rahvuslikust mitmekesisusest.
Vene-Ukraina sõda ja Preisimaa
Üks Ukraina sõja tagajärgi võib olla Königsbergi piirkonna eraldumine Venemaast ja neljanda Balti riigi – Preisimaa – tekkimine. See protsess on juba alanud, kuid hetkel pidurdavad seda Venemaa julgeolekuteenistuste agressiivne tegevus ja Kremli võimude propagandapealetung. Viimase eesmärk on eelkõige säilitada preisivenelaste seas muljet, et Königsbergi piirkond ei suuda ilma Moskva toetuse ja rahaliste dotatsioonideta iseseisvalt toimida, ning et tegemist on Kaliningradi, mitte Königsbergi ega Preisimaaga.
Kremli probleem seisneb selles, et sama infopoliitikat tehti enne 1990. aastat liiduvabariikide Eesti, Läti ja Leedu suhtes, mis aga ei takistanud kolme Balti riigi loomist. Preisimaa puhul on see ühtlasi nii lihtsam kui ka raskem. Lihtsam, sest iseseisvust taotlev ala on füüsiliselt n-ö emariigist eraldatud, samas kui Leedut, Lätit ja Eestit ähvardas veel enne NATO-ga liitumist Moskva võimalik sekkumine.
Keerulisem on see, et Königsbergi piirkonnas elavad venelased (kuigi vere poolest enamasti mordvalased), mistõttu iseseisvuse püüdlemist ei saa ajendada siiski ainult rahvuslik identiteet, senised iseseisvusvõitlused, ajalugu, õigus keele-, kultuuri- või enesemääramisvabadusele ning süüdistused võrdsete õiguste puudumises võrreldes teiste Vene Föderatsiooni kodanikega.
Preisimaa iseseisvuse saavutamise protsessi kulgemise kiirus sõltub otseselt Vene Föderatsiooni üldise majandusolukorra halvenemise tempost. Ja see ei puuduta ainult asjaolu, et Ukraina sõda neelab riigieelarvest tohutult raha, vaid ka Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja selle riigi üha suureneva eraldatuse laiaulatuslikku mõju rahvusvahelisel foorumil.
See protsess on praeguseks pöördumatu ja varem või hiljem mõjutab see Vene Föderatsiooni tavakodanike elatustaset. Kuid seda, mida Venemaa Kesk- ja Kaug-Ida venelased võivad aktsepteerida, võtavad Lääne majanduslikult arenevate riikidega vahetult kokku puutuvate piirkondade elanikud vastu väga halvasti. Neil on võimalus oma silmaga veenduda, et on võimalik elada teisiti, kui neil on juurdepääs mitte ainult paremale tööle, vaid ka ulatuslikele kodanikuvabadustele.
Nii juhtus mitu aastat tagasi, kui viisalihtsustus võimaldas Kaliningradi oblasti elanikel siseneda vabamalt Põhja-Poolasse ja Leetu. Preisivenelased olid naabrite juures nähtu üle rõõmsad. Ostes massiliselt kaupa sellistest kauplustest nagu Ikea ja Auchan, hakkasid nad märkama oma riigi puudujääke ja see hakkas neid häirima. Juhtus, et oblasti elanikud külastasid Leedut ja Poolat palju sagedamini kui Venemaad.
Paarkümmend aastat tagasi näis Königsbergi piirkonna tulevik paljulubav. Königsbergi piirkonnal oli kaks võimalust saada kas iseseisvus või praegusest suurem autonoomia.
Esimene võimalus – mille osas kõik ajaloolased ei nõustu – olla tänaseks eraldi Vene Föderatsioonist oli õhus 1950. aastatel, kui Hrutštšov tahtis liigutada Kaliningradi oblasti Leedu NSV alla. Sellest aga keeldus Leedu Kommunistliku Partei esimene sekretär Antanas Sniečkus, kuna see oleks lisanud Leedu NSV-le ligi miljon venekeelset inimest. Seega võib spekuleerida, et kui Kaliningrad oleks Leeduga liidetud, oleks Leedu taasiseseisvumine võib-olla aset leidnud koos Kaliningradiga.
Teine võimalus tekkis kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui üksikud liiduvabariigid otsisid oma kohta ja saatust. Pealegi polnud isegi Kremlil endal pärast Leedu iseseisvuse väljakuulutamist selgelt määratletud kontseptsiooni, mida tekkiva Preisi eksklaaviga peale hakata. Mõned Königsbergi piirkonna poliitikud proovisid seda ära kasutada, püüdes saavutada laialdaselt mõistetavat autonoomiat või isegi postuleerida Preisimaa loomist, mis oleks lõdvalt seotud Vene Föderatsiooniga ja millel oleks iseseisva riigi staatus rahvusvahelisel foorumil. Samuti oli mõte korraldada rahvahääletus küsimuses, kas muuta oblast «vabariigiks», mis oleks siiski toiminud Vene Föderatsiooni koosseisus.
1990. aastate alguses toetas neid nõudmisi veerand oblasti elanikest, kuid hiljem muutus idee ebapopulaarseks – autonoomia pooldajate ametlik arv langes aastatel 2000–2001 lausa 6%-ni. See statistika aga ei peegelda Preisimaa elanike tegelikku meeleolu. Uuringu tulemused saavutati intensiivse propagandakampaaniaga ja autonoomia pooldajate allasurumisega. Algas omamoodi süsteemne Preisimaa vabaduse piiramine.
Königsbergi piirkond – Venemaa eksklaav muutuste tuules
Kaliningradi oblasti elanikud pidid maksma makse föderaaleelarvesse alates 2001. aastast, muutes oma tulud sõltuvaks toetustest ja mehhanismidest, mis soodustasid korruptsiooni. Venemaa valitsus andis armulikult tagasi ainult umbes 40% nendest vahenditest, mis varem olid kohalike omavalitsuste käsutuses. Lisaks võeti 2006. aastal kasutusele erimajandustsooni seadus, mis tööstuse vallas rahvusvahelise koostöö soodustamisest hoolimata kitsendas veelgi kohalike omavalitsuste õigust otsuseid langetada ja muutis need sõltuvaks Kremli tahtest.
Kremli jaoks oli autonoomia pooldajate oht nii suur, et kehtestati isegi piirkondlike erakondade ja valimisliitude loomise keeld. Ametlik statistika näitas vähest huvi autonoomia vastu, kuid see oli vastuolus 2010. aasta sündmustega, mil toimus toonase Venemaa suurim poliitiline protest (mida talitasid aga Vene ametijõud). Protest lõppes oblasti kuberneri, krimmisakslase (sks Krimdeutsche) Georgi Boosi ametist vabastamisega. Kõik need sündmused näitavad, et Königsbergi piirkond on Vene Föderatsiooni jaoks üks keerulisemaid piirkondi, mille üle Kreml võib tulevikus kontrolli kaotada.
Kuni hiljutise ajani peeti Königsbergi piirkonda Venemaa jaoks strateegiliselt oluliseks. Kuid olukord muutus, kui Poola ja Balti riigid ühinesid NATO-ga. Kui varem pidi Venemaa sõjavägi eksklaavis vastu seisma üksikutele riikidele, siis nüüd seisti silmitsi kogu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Soome ja Rootsi liitumise tagajärjel on Läänemerest saanud alliansi siseveekogu ja Venemaa juurdepääs sellele piirkonnale, mille NATO riigid on praktiliselt lukustanud, on piiratud.
Venemaa baasid sellistes riikides nagu Tadžikistan, Gruusia ja Moldova on kadunud ning endiste Nõukogude liiduvabariikide sõltuvus Venemaa sõjatehnikast väheneb. Ukraina sõja valus mõju Venemaa majandusele ja rahvusvahelisele mainele on pannud Venemaa võimud mõistma, et sõltuvus lääneriikides toodetud relvade komponentidest on suur oht nende sõjalisele võimekusele.
Königsbergi piirkond: sanktsioonide mõju ja muutuste tuuled
Üks peamisi muresid Königsbergi piirkonna elanike ja ettevõtjate seas on Lääne sanktsioonide mõju. Venemaa jaoks on eksklaav olnud oluline strateegiline väärtus, kuna pakub ligipääsu Läänemerele, ning sanktsioonid, mida rakendavad Euroopa Liit ja teised Lääneriigid, on hakanud selle piirkonna majandust mõjutama.
Leedulaste järgitavad sanktsioonid hõlmavad üha suuremat hulka kaupu, mida ei saa enam otse Königsbergi piirkonnast importida. See tähendab, et kaupade vedu meritsi on muutunud kallimaks ja aeganõudvamaks. Selle tulemusena peavad ettevõtted leidma alternatiivseid marsruute ja kulutama rohkem ressursse kaupade transportimiseks.
Kuigi Kremli võimud on püüdnud neutraliseerida Lääne sanktsioonide tagajärgi, tunnevad kohalikud ettevõtted ja elanikud nende negatiivset mõju. Välisinvestorid on hakanud piirkonnast lahkuma ja see on tekitanud majanduslikke raskusi.
Venemaa on püüdnud leida abi Hiinast näiteks Königsbergi firma Avtotor näol, mis on koostanud Saksa ettevõtte BMW ning Lõuna-Korea Hyundai ja Kia autosid. Siiski võib ka nende autode transportimine muutuda lääneriikide suhtumise tõttu keeruliseks ja tõsta nende hindu.
Königsbergi piirkonna kultuurilised väljakutsed: keele ja pärandi säilitamine
Üks olulisemaid kultuurilisi mõjutusi Königsbergi piirkonnas on olnud leedu kultuur. Kuna see piirkond oli osa Preisimaast ja Leedu Suurvürstiriigist, on leedu pärand jäänud püsima. 1995. aastal asutatud enam kui 20 000 liikmeline Leedu Keeleõpetajate Selts Königsbergis näitab leedu kultuuri tugevat kohalolu. Kuid selle seltsi sulgemisega keelati leedukeelsete laulude ja tantsude esitamine, mis kujutas endast muidugi kultuurilist tagasilööki.
Lisaks sellele rebisid Sovetski (sks Tilsit, lt Tilžė, pl Tylża) linna võimud maha Leedu filosoofi ja humanisti Vydūnase mälestustahvli, mis oli säilinud terve Nõukogude aja jooksul. See näitab, kuidas kultuurilised jäljed ei elanud üle poliitilisi muutusi.
/nginx/o/2022/05/24/14573425t1h8abf.jpg)
Samamoodi nagu leedu kultuur, on ka Ukraina kultuurilised mõjud Königsbergi piirkonnas märgatavad. Ukrainlased moodustavad oblasti suuruselt teise etnilise rühma, kuid siiski on neid vaid 4% ehk 16 000 elanikku, mistõttu on nende mõju sisepoliitikale ja meelsusele marginaalne. Ent Ukraina kultuuri mõju on tuntav eriti toiduvalmistamises ja rahvakunstis.
Königsbergi piirkonna elanikud, kes on peamiselt venelased, seisavad silmitsi identiteediküsimustega. Rohkem kui 95% piirkonna elanikest on sündinud kohapeal ja neil on tugevad sidemed piirkonnaga, kus nad elavad. Venelaste sissevool mujalt Vene Föderatsioonist on vähenenud, kuid sellele vaatamata võib uustulnukate oletatav eelistamine tekitada konflikte. Paljud Königsbergi piirkonna elanikud peavad end pigem «kaliningradlasteks» kui Vene Föderatsiooni kodanikeks.
Kultuuriline mitmekesisus on alati rikkus ja Königsbergi piirkond on hea näide sellest. Kuid kultuurilised väljakutsed ja konfliktid on kärmed tekkima, kui eri kultuurid ei taha koos eksisteerida.
Üks võimalus nende väljakutsetega toime tulla on edendada kultuurilist mitmekesisust ja austada eri pärandeid. Kultuuriliste ürituste ja programmide toetamine võib aidata säilitada ja arendada preisi, leedu, ukraina ja preisivene kultuuri Königsbergi piirkonnas.
Lisaks on oluline soodustada kultuuride vahel dialoogi ja vastastikust mõistmist. Kultuuriline koostöö võib luua võimalusi, mis aitavad ületada kultuurilised takistused ning edendada rahumeelset kooseksisteerimist ja identiteediküsimuste lahendamist Preisimaal.
Preisimaa kultuurilised väljakutsed on osa selle ainulaadsest ajaloost ja pärandist. Nende väljakutsetega toime tulemine nõuab mõistmist, austust ja koostööd kultuuride vahel ning võib viia uute võimalusteni selle maa rikkalikus kultuuris.
Preisimaa (Königsbergi piirkonna territooriumi) võimalik iseseisvus 2024. aastal on teema, mis kogub järjest enam tähelepanu ja toetust. Selle ala iseseisvust soodustab hulk tegureid nagu füüsiline eraldatus Venemaast ja preisivenelaste otsekontakt lääneriikidega.
Kuigi suveräänsuse saavutamine ei ole lihtne, on see siiski võimalik ning vastav protsess sõltub vahetult Venemaa majanduslikust olukorrast ja rahvusvahelistest mõjutustest. Kui see peaks juhtuma, võib Preisimaast saada neljas Balti riik, kuid selle saavutamiseks tuleb ületada palju takistusi, sealhulgas preisivenelaste suhtumine ja Kremli vastuseis.