MART KALVET Justiitsministeeriumi analüüs annab valitsusele võimaluse vähendada uimastisuremust

Siseminister Lauri Läänemets andis 30. mai valitsuse pressikonverentsil ülevaate plaanitavatest tegevustest, millega keskendutatakse uimastisurmade vähendamisele. Foto: Mihkel Maripuu
Mart Kalvet
, MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST juhatuse liige
Copy

Uutest väljavaadetest globaalses uimastipoliitikas ja nende realiseerumiseks vajaliku poliitilise tahte tekitamisest kirjutab Justiitsministeeriumi äsjase analüüsi, ÜRO uimastikomisjoni istungjärgu resolutsiooni ning kahe olulise narkopoliitilise manifesti valguses uimastitarvitajate esindusühingu LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet.

Muude põletavate rahvusvaheliste probleemide taustal on suuresti ajakirjanduse tähelepanuta jäänud tänavused murrangulised arengud Euroopa ja maailma uimastipoliitikas. Justiitsministeeriumi äsjase analüüsi valguses, mis soovitab Eestis hakata karistusi uimastikäitlemise eest teo ohtlikkuse järgi senisest enam eristama, on põhjust meelde tuletada, millised need arengud on, kuna pärast Viini konsensuse murenemist ÜRO uimastikomisjoni CND 67. istungjärgule eelnenud kõrgetasemelisel kohtumisel ja täielikku lagunemist üledoosiennetuse resolutsiooni vastuvõtmise käigus on Eesti ühes paadis teiste reformimeelsete riikidega Argentiinast Uruguayni.

Seda, mida täpselt tähendab kahjude vähendamise ja inimõiguste kaitse tähtsustamine senise peamiselt keelustamispõhise paradigma kõrval, mille tõttu tänavusel istungjärgul märtsis võtsid CND liikmesriigid esimest korda ligi 70 aasta jooksul püsinud konsensuse asemel resolutsiooni vastu häälteenamusega, me veel ei tea, kuid teekond sellesse murdepunkti on olnud pikk ja pingutustnõudev, mistõttu usun, et seda protsessi tagasi minevikku pöörata on peaaegu võimatu.

Selleks annab lootust ka Justiitsministeeriumi äsja koostöös prokuratuuriga avaldatud uimastikuritegude menetlus- ja karistuspraktika analüüs, mis pakub välja võimalusi ainete käitlemise kuriteokoosseisude diferentseerimiseks moel, mis arvestab kuriteo ohtlikkust senisest enam. Sest kui ikka Justiitsministeeriumi nõunik teatab avalikult, et «seadus /---/ suunab meid ravimise asemel karistama inimesi, kes on sõltlased ja vajavad tuge sõltuvusest vabanemiseks» ning juhtiv riigiproküror leiab, et «vanglas ei vabane inimene sõltuvusest», on ilmne, et midagi oleks pidanud juba ammu muutuma.

Amsterdami manifest – pragmaatilisema uimastipoliitika nurgakivi

USA on astumas ajaloolist sammu kanepituru föderaalse dekriminaliseerimise suunas. Tänavu on kanepiturgu reguleerima asunud Euroopa Liidu suurim liikmesriik Saksamaa; esimesed kanepikahjude vähendamise keskused, kus täiskasvanud karistust kartmata narkootilist ürti kasvatada ja tarvitada tohivad, avanesid Maltal. Šveitsi pealinn Bern kaalub kokaiini reguleerimise pilootprojekti, Amsterdami linnapea soovitab lisaks asuda reguleerima ka nt peodroogi MDMA. Termin safe supply – «ohutu allikas» ehk üledooside ennetamise meede, mille raames võimaldatakse uimastitarvitajaile, kes pole valmis tarvitamisest loobuma, kontrollitult puhtaid aineid kas retsepti alusel või nt tarbijate kooperatiividele tehtud kriminaaljuriidiliste erandite kaudu – kinnistub üha kindlamalt uimastikahjude vähendamise edendajate sõnavarasse mitmel pool maailmas. On ilmne, et idee uimastiturgude reguleerimisest rahvatervisekahjude minimeerimise nimel pole enam sama radikaalne kui veel paar aastat tagasi.

Ilmselt nõustusid sellega ka jaanuari lõpus linnapea Femke Halsema kutsel Amsterdami rahvusvahelisele konverentsile «Dealing with Drugs – Cities and the quest for regulation» kogunenud poliitikud, linnapead, ametnikud, akadeemikud ja aktivistid. Pärast edukat konverentsi allkirjastatud Amsterdami manifest võib koos CND üledoosiennetuse deklaratsiooniga kujuneda üheks tulevase pragmaatilisema uimastipoliitika nurgakividest. Usun, et Tallinna värskel linnavalitsusel, mis koalitsioonilepingus lubab hakata koostöös riigiga terviklikku uimastikahjude ennetusprogrammi välja töötama, võiks olla sellest mõndagi kõrva taha panna.

(Loe Amsterdami manifesti täisteksti tõlget siit.)

«Me toetame ühiselt inimlikuma uimastipoliitika loomist,» sedastasid manifesti haldusametnikest, poliitikakujundajatest, teadlastest ja kodanikuühiskonna esindajatest koosneva mitmekesise ühisrinde osalised. «Selleks tuleb hakata esmatähtsustama kõigi illegaalsete uimastite turgudest ja nendega seonduvatest tervise-, ühiskonna- ja majanduskahjudest mõjutatud inimeste heaolu. Meie ühine eesmärk on integreeritud lähenemine uimastiprobleemi lahendamisele, mis arvestaks rahvatervise, inimõiguste, sotsiaalse õigluse ja turvalisusega.»

Allakirjutanud, kes valisid juhtpõhimõteteks meetmete tõendatud tõhususe eelistähtsustamise poliitikakujundamise kompassina, turgude reguleerimise ja riskide maandamise viiside uurimise, uimastiprobleemide sotsiaalpoliitiliste ja rahvaterviseliste juurpõhjuste lahendamise ning regulatiivmeetmete ettevaatliku ellurakendamise, lubavad tugevdada globaalset liikumist edumeelsema uimastipoliitika poole, kaardistada kurssi teaduslike tõendite toel, koguda teadmisi parimate praktikate kohta kogu maailmas ja pühenduda julgelt otsuste langetamisele. Allakirjutanute seas on lisaks Amsterdami, Berni, Bogotá ja Brüsseli linnapeadele hulk instituute, ametnikke ja organisatsioone, nende hulgas ka Eesti uimastitarvitajate esindusühing LUNEST.

Uimastikahjude vähendamise manifest Euroopa Parlamenti pürgijaile

Oletan, et vähemalt osaliselt tänu Amsterdamis võetud regulatiivpoliitika edendamise kursile on see ühena sätestatud sihtidest leidnud tee ka kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud hiljutisse Euroopa Parlamendi valimiste uimastipoliitilisse ühismanifesti, mis rõhutab, et «Euroopa poliitikakujundajad peavad tagama, et Euroopa seadused ja poliitilised meetmed soodustaksid uuenduslike lähenemiste, sh uimastiturgude vastutustundliku reguleerimise kasutuselevõttu.»

(Loe Euroopa Parlamendi valimiste manifesti täisteksti tõlget siin.)

Eesti riik, nagu öeldud, valis märtsis Viinis õige leeri, ent ehkki koalitsioonilepingus tõotati narkopoliitikat ajakohastada, ei paista uimastipoliitika reformimine praeguse valitsuse jaoks olevat eriti prioriteetne. Selleks, et lubadused täitmata ei jääks ning poliitikud mõistaksid, et uimastiennetus ja kahjude vähendamine ei ole mõistlikud punktid suurteks eelarvekärbeteks, peavad valijad neile enda soove meelde tuletama.

Järgmine võimalus seda teha on Euroopa Parlamendi valimistel 3.–9. juunil. Sama sõnumit rõhutab MTÜ LUNEST 26. juunil Tallinna Vabaduse väljakul avalikul koosolekul, mis on osa rahvusvahelisest uimastikaristuste kaotamisele kutsuvast kampaaniast «Ei karistustele, jah lahendustele!» («Support. Don't Punish»).

Kuna esindajate valimise kuupäev läheneb kiirelt, kutsun kõiki lugejaid ja uimastipoliitika valdkonnas aktiivseid kodanikeühendusi, eriti aga seadusloomega tegelevaid riigiametnikke ning, mõistagi, EL-i parlamenti kandideerijaid seda allkirjastama. Kõiki valijaid, kes hoolivad paremast tulevikust, kus vähem inimesi sureb ennetatavatesse üledoosidesse ja uimastitarvitajate inimõigustega arvestatakse rohkem, kannustan aga oma valiku langetamisel juuni teisel nädalal kandidaatide toetust manifestile arvesse võtma.

Tagasi üles