ÜLEVAADE ⟩ Uimakanepi turu reguleerimine Euroopas: kuhu oleme jõudnud?
/nginx/o/2023/06/07/15374740t1h5640.jpg)
7. november 2022, 12:14
MTÜ-de Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST ja Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet tutvustab viimatisi arenguid Euroopa kanepiturgude reguleerimise vallas.
Pole kahtlustki, et nn roheline laine – kanepiärisektori majandusbuum – on otsaga Euroopasse jõudnud ja pigem kogub hoogu kui vaibub. Spetsialiseerunud turu-uurijad nagu BDSA prognoosivad, et nii mittemeditsiinilise kui ka ravikanepi müük maailmas kasvab tänavu 22 protsenti ning turu väärtus ületab 2026. aastaks 61 miljardit dollarit. Juba praegu on USA seadusliku kanepisaagi väärtus – viis miljardit dollarit – suurem kui kartuli- või riisisaagi oma.
Pole siis ime, kui ka mõned siinkandi riigid loodavad, et just kanep on see võlurohi, mis Euroopa pandeemiajärgsest majanduslangusest suhteliselt valutult üle aitab, ja harjutavad end tasapisi mõttega, et psühhoaktiivse taime kulukat ja tagajärjetut kriminaliseerimist jätkates pole mingi nipiga võimalik selle müügi pealt makse koguda.
Kümne aasta eest, kui USA Colorado osariik tegi kanepiturgu esimese jurisdiktsioonina maailmas reguleerima asudes ajalugu, tundus Euroopas veel suhteliselt mõistlik hoiak, et tark ei torma, ootame ja vaatame, mõtleme veel ja õpime ameeriklaste vigadest, kuidas legaliseerimisega seonduvaid võimalikke ohte vältida. Berlin-Kreuzbergi linnaosavalitsuse plaani asutada 2013. aastal Berliini Görlitzeri parki riikliku uimastiuuringute büroo juhatatav kanepikohvik peeti vaat et narruseks. Ent nüüd, mil Denverist on saanud kanepiturismi meka, suurem osa omaaegseid hirme pole realiseerunud ning Colorado eeskuju on järginud veel 19 osariiki ja Columbia ringkond, on Euroopaski hakatud mõistma, et vaiguhõngulisest raharongist mahajäämine võib kokkuvõttes kalliks maksma minna.
Küllap on taolisele adumusele andnud hoogu kiired arengud ka mujal. Näiteks veel üsna hiljutises inimvaenuliku narkovastase võitluse kantsis Tais, kus tänavu kanepikasvatus ning selle müük ja pruukimine seadustati ning riik alustavatele narkopõllumeestele suisa tasuta taimi jagas, või Iisraelis, mis on tõenduspõhise ravikanepiarenduse ja sellega tulusa äritsemise esirinnas traavinud juba aastakümneid. Selliste sammude taustal on huvitav heita pilk viimatistele edasiminekutele Euroopa rekreatiivse ehk meelelahutuslikul eesmärgil tarvitatava kanepi turgude reguleerimise vallas.
Saksamaa: mõnukanep saab täiskasvanuile seaduslikuks järgmisel aastal
Liidukantsler Olaf Scholz on koos koalitsioonipartneritega tõotanud, et teeb lähiaastatel mittemeditsiinilise kanepi ostmise ja tarvitamise täiskasvanuile seaduslikuks. Kui mõned legaliseermiskava punktid hiljuti lekkisid, ilmnes, et reformimeelsete arvates on piiravad meetmed liiga ranged, vastaliste arvates aga liiga leebed – seega täpselt parajas kohas, kus kompromissiga algust teha.
Plaani juures on mõned agad. Esiteks võib kanepituru riiklik reguleerimine minna vastuollu ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga, mis lubab kanepit ja hulka muid uimasteid toota ja levitada vaid meditsiinilistel või teaduseesmärkidel. See ei pruugi olla tõsine takistus – näiteks eirab Kanada konventsiooni juba aastaid hoolimata rahvusvahelise uimastikontrolli komitee INCB korduvatest noomitustest. Teine takistav asjaolu on Euroopa Kohtu otsus, mis narkootilise kanepi müümise keelab (ja on ka peamine põhjus, miks näiteks Hollandis pole kanepiäri tehniliselt võttes siiamaani seadustatud). Selle ületamiseks tuleb Saksamaa valitsusel kohtutele tõendada, et nende kava ei mõjuta naaberriikide uimastipoliitikaid, või taotleda ajale jalgu jäänud seaduse muutmist, mis EL-is on aga üsna pikk ja käänuline protsess. (Pikemat juriidilist analüüsi kujunenud olukorrast pakub European Law Blog.)
Kui need takistused ületada õnnestub, käivitub Saksamaal nelja aasta pikkune üleminekuperiood, mille ajal hakatakse rekreatiivkanepit müüma esialgu apteekides, hiljem ka litsentsitud müügiasutustes, kus toodete hinnad peaksid pakkuma konkurentsi musta turu kaupadele. Berliini ravikanepiettevõtte Demecan tegevjuhi Constantin von der Groebeni hinnangul võetakse uus seadus tõenäoliselt vastu järgmisel aastal.
Tšehhi: suund on võetud reguleerimisele, mida kooskõlastatakse Saksamaaga
Prahas uitavale turistile ei saa pahaks panna, kui talle seal praegu toimuva kanepiäri tõttu jääb mulje, nagu oleks ta sattunud Amsterdami. Lai ametlik tootevalik ürdikäbidest šokolaaditahvlite ja kehakreemideni ei tohi aga sisaldada rohkem kui üht protsenti psühhotroopset THC-d. Kuni kümne grammi kõrgema THC-sisaldusega õisikute, hašiši ja kanepiõli käitlemise, nagu ka kuni viie kanepitaime kasvatamise eest ootab kuni 500-eurone trahv. Veel suuremate kogustega vahelejääja võib arvestada kuni viieaastase vabadusekaotusega.
Ravikanep on apteekides saadaval olnud juba 2017. aastast, ent kuna kasvatus on keelatud, hangitakse ravim mujalt, näiteks Hollandist.
Kanepitarvitamine on Tšehhis levinud: 30 protsenti täisealisest elanikkonnast on seda proovinud ja 8-9 protsenti tarvitavad regulaarselt. See tähendab, et 11 miljoni elanikuga riigis on kanepipruukijaid umbes 800 000. 15–34-aastaste vanuserühmas on tšehhid 23 protsendi tarvitajatega Euroopa esirinnas, samas kui kangemaid uimasteid tarvitatakse enam-vähem sama palju kui Euroopas keskmiselt.
Selliste faktide valguses on riigi mõõdukalt parempoolne valitsuskoalitsioon asunud kaaluma kanepisaaduste turu reguleerimise ettepanekut, mille tegi tilluke Tšehhi Piraadipartei, kelle hinnangul võiks see maksudena sisse tuua 800 miljonit eurot aastas. Hiljuti tehti Tšehhi uimastikoordinaatorile Jindřich Vobořilile ülesandeks koostada vastav seaduseelnõu, mis peaks valmima 2023. aasta märtsiks. Vobořil soovib, et seadus võimaldaks riiklikel ametkondadel kontrollida nii kanepi tootmist kui ka müüki lootuses vähendada sõltuvusprobleeme. Riigilt taotletud litsentsiga ettevõtted peaksid hoolikalt jälgima tootmisele ja müügile kehtestatud reegleid. Küsimust, kas ka tarvitajad end registreerima peaksid, alles kaalutakse.
Vobořili kinnitusel koordineerib Tšehhi riik oma legaliseerimiskava Saksamaaga. Muu hulgas soovitakse saavutada kokkulepe, mille kohaselt riigid saaksid vastastikku kanepit müüa (Saksa praegune kava näeks ette kogu riigis seaduslikult müüdava kanepi kasvatamist riigi piires).
Malta: esimene riik Euroopas, mis mõnukanepi seadustas
2021. aasta detsembris sai Malta esimeseks Euroopa riigiks, kus narkootilise kanepi tarvitamine täiskasvanutele on seadustatud, edestades sellega Hollandit, Saksamaad ja teisi. Nagu peaminister Robert Abela Malta Tööparteist rõhutab, on legaliseerimise eesmärk eelkõige kanepiga seonduvate probleemide ohjeldamine – sektori reguleerimine on tema sõnul uimastikahjude vähendamise meede, mis peaks kärpima musta turu osakaalu.
Malta uued seadused lubavad kodus hoida kuni 50 grammi ja kaasas kanda kuni 7 grammi kanepit. Avalikus kohas või alaealiste nähes tarvitamine on jätkuvalt keelatud ja karistatav. Kodanikel on voli asutada Hispaania kanepiklubidega sarnaseid MTÜ-sid, mille liikmed tohivad omavahel kanepisaaki jagada. Kuidas need klubid täpselt üles peavad olema ehitatud, kui kaugel tohivad asuda koolidest ja kui kõrge THC-sisaldusega sorte neis kasvatada tohib, on hetkel veel veidi ebaselge.
Hispaania: äri jätkub hallis alas
Hispaania kehtiv kanepiklubide mudel peegeldab mõneti Hollandi süsteemi, kus kanepi tarvitamine ja väikeste koguste oma tarbeks kasvatamine on dekriminaliseeritud ja mitteavalikes kohtades sallitud, ent suuremahulisem tootmine ja müük püsivad keelustatuna. Hispaanias tegutseb nende reeglite piires praegu umbes 700 kanepiklubi, mille liikmemaksu tasuvatel liikmetel on voli klubi ruumides kanepisaaduseid manustada. Kuidas selline kompromisslahendus reaalselt välja näeb, kirjutas oktoobris Ypsilongi.
Luksemburg: meelelahutuskanepi tootmine ja müük on seadustatud
Tänavu juunis kiitis valitsusnõukogu heaks seaduseelnõu, millega pandi paika väikeriigi piires kanepi kasvatamise ja tarvitamise reeglistik. Sammuga loodetakse tagada kanepisaaduste parem kvaliteet ja kahandada illegaalse turu osakaalu. Esialgse kava kohaselt hakkab valitsus kanepi müügi pealt teenitud tulu eest rahastama uimastiennetust, haridust ja tervishoidu, eelkõige sõltuvustervishoidu. See ei olnud, muide, esimene katse – Luksemburg on varemgi lubanud kanepiturgu reguleerima hakata, aga valitsuse liikmete omavaheline vägikaikavedu tõmbas sellele pidurit.
Sarnaselt Malta ja Hispaaniaga andis Luksemburg 2021. aastal oma kodanikele voli kanepit kodus kasvatada ja mitteavalikult pruukida. Ühes leibkonnas on lubatud kasvatada nelja taime. Avalikus kohas tarvitamine on jätkuvalt karistatav. Samuti käsitletakse rohkem kui kolme grammi kanepi kaasaskandmist kavatsusena uimastit edasi müüa. Kanepiseemnetega kauplemine on lubatud ja sortide THC-sisaldusele piiranguid ei seata. Seemneid võib osta nii veebist kui ka poest; lubatud on isegi seemnete importimine.
Holland: Amsterdami linnapea tahtis teha lõppu kanepiturismile ja riik tahab turgu reguleerida
Kanep on Hollandis dekriminaliseeritud, aga kaugeltki mitte seaduslik. Praegused seadused lubavad kanepikohvikutel müüa isiklikuks tarbeks kuni viis grammi. Kasvatamine on seadusega keelatud, aga politsei on teatanud, et kuni viiele taimekesele vaadatakse läbi sõrmede. Samuti on keelatud avalik tarvitamine. Pole mingi saladus, et kanepikohvikud hangivad kaupa musta turu pakkujatelt. Olukorra võtab kokku punkbänd Heideroosjes: «Coffee-shop võib popsu müüa, aga ära küsi, kust see sinna saab.»
Üsna üllatavalt mõjus Amsterdami linnapea Femke Halsema avaldus, et linna ei oodata selliseid külalisi, kes on sõitnud «puhkama moraalsest käitumisest». Mullu nõudis linnapea volikogult, et see piiraks kanepi müüki mittekodanikele, kuna lärmakad «patu-turistid» häirivad kohalike rahu. Halsema välja pakutud meetmed oleksid lubanud kanepit müüa vaid Hollandi elanikele, teha algust range riikliku reguleerimisega ja kehtestada «kanepikohviku kvaliteedimärgi», mis annab tunnistust «puhtast» varustus- ja müügiahelast. Mõistagi kuulutasid turistid seepeale, et ei tahagi enam Amsterdami külastada, ning kohalikud söögikohad ja kanepikohvikud hakkasid muretsema, et neil tuleb vaesuda ja uksed sulgeda.
Halsema plaanis polnud midagi uut – alles 2012. aastal püüti «kanepipassi» kehtestamisega midagi sarnast korda saata. Toonane Amsterdami linnapea Eberhard van der Laan lükkas kava tagasi, rõhutades, et selle ellurakendamine tooks kaasa rohkem röövimisi ja võltsitud uimastitega seonduvaid probleeme ning kaotaks kontrolli turul pakutavate uimastite kvaliteedi üle. «Kõik, mille nimel me töötanud oleme, variseks põrmu,» hoiatas van der Laan.
Suuresti samadel alustel lükkas Amsterdami linnavolikogu Halsema ettepanekud tagasi ka tänavu, mis tähendab, et turistidele müümise keeld niipea ei jõustu.
Tehniliselt on Hollandis dekriminaliseeritud ainult kanepi tarvitamine, mitte aga omamine. Taolise loogika vigasus peaks olema ilmne igaühele, mistõttu on nii Hollandis kui ka Šveitsis käivitatud pilootprojektid lõbukanepituru piiratud reguleerimiseks. Projekti raames lubatakse kümnes haldusüksuses tegutsevatel kanepikohvikutel kanepit toota ja müüa, tekitades nõnda «kinnise kanepitarnehela». Praeguse seisuga on tähelepanuväärse kava käivitamine edasi lükatud 2023. aastasse.
«2017. aasta koalitsioonileping sisaldas tõotust viia läbi eksperiment kanepi kasvatamise ja müügi reguleerimise vallas. Eksperimendi eesmärk on teha selgeks, kas kanepikohvikute varustamine kontrollitult kvaliteetse kanepiga on võimalik või mitte, ning uurida tarneahela reguleerimise mõjusid kuritegevusele, turvalisusele, avalikule korrale ja rahvatervisele,» selgitab Hollandi valitsus oma reguleerimiskava.
Itaalia: dekriminaliseerimiseelnõu liigub senatisse
Tänavu juunis võttis parlamendi esindajatekoda vastu värske dekriminaliseerimisalgatuse seaduseelnõu, mille peaks veel tänavu heaks kiitma senat. Eelnõu näeb ette kanepi väikeses koguses käitlejate vanglakaristuste lühendamist, karistuste määramist juhtumipõhiselt ja kuni nelja kanepitaime oma tarbeks kodukasvatamise lubamist.
Uus kava on jätkuks veebruaris läbi kukkunud kanepituru reguleerimise referendumile, millele kohus tõmbas 630 000 kogutud toetusallkirjast hoolimata kriipsu peale, kuna uus seadus oleks hõlbustanud lisaks kanepile ka unimaguna ja kokapõõsa viljelemist.
Vajadust kanepiturgu reguleerida ilmestab aastatel 2016–2018 Itaalia 106 provintsis läbi viidud uuring, mis näitas arvestatavat asendusmõju ja toetas omaalgatusliku ravi hüpoteesi. (Asendusmõju (ingl substitution effect) on mikromajandusalane termin, mis viitab sellele, kuidas kaupade hindade muutumine mõjutab tarbijate nõudlust.) Tugevat mõju täheldati kanepisaaduste kättesaadavuse ning retseptravimite nagu ärevusvastaste ravimite, rahustite, opioidide, antidepressantide ja antipsühhootikumide tarbimismäärade vähenemise vahel.
Šveits: Baselis algab piiratud katse mõnukanepi müügiga
Genfi ülikooli teadlaste hinnangul tarvitavad šveitslased umbes 56 tonni kanepit aastas ehk umbes 750 000 kanepisigaretti päevas. Taolise nõudluse alusel arvutati välja, et Šveitsi kanepituru reguleerimine, sh kanepisaaduste importimine, tooks riigikassasse aastas ligi 600 miljoni euro väärtuses maksutulu. Teine, 2020. aastal läbi viidud uuring hindas kanepituru väärtuseks 508,5 miljonit eurot.
Baselis käivituv pilootprojekt uurib, kuidas võiks toimida kanepi reguleeritud müük apteekide kaudu. Riiklik rahvatervise amet viib koostöös Baseli ülikooliga läbi katse, mida heade tulemuste korral saaks hiljem laiendada Zürichisse, Genfi ja Berni, mille omavalitsused on taotlenud samasuguste programmide arendamist. Esialgu saavad tänavu algava programmiga liituda vaid 400 täiskasvanud kanepitarvitajat.
Taani: valitsus kiitis heaks Kopenhaageni kanepimüügi-pilootkava
Kopenhaageni linnavalitsuse ettepanekul on Taani riik kiitmas heaks viie aasta pikkust pilootprojekti, mille raames müüakse seadustatud rekreatiivkanepit riiklikult kontrollitud müügipunktides nagu apteegid. Kanepit saavad kava alusel osta vaid Kopenhaageni täiskasvanud elanikud. Kava, mis võimaldaks vähemalt osal Taani elanikest kanepit omaks tarbeks hankida, omada, kasvatada ja tarvitada, oleks esimene reaalne samm kanepi legaliseerimise suunas Skandinaavias. Peamine põhjus, miks valitsus peab vajalikuks süsteemi proovida, on asjaolu, et kanepitarvitamise määr elanikkonna hulgas kasvab hoolimata kanepi keelustatusest: «Statsitika näitab, et 2020. aastal olid 41 protsenti noortest kanepit suitsetanud, kusjuures kanepipruukimise määr 16–44-aastaste seas on pärast 1990. aastate keskpaika kahekordistunud.»
Ühendkuningriik: London võttis suuna dekriminaliseerimisele
Kanepituru tõsiseltvõetavast tururegulatsioonist on Ühendkuningriik esialgu kaugel – enne Johnsoni valitsuskrahhi ja Liz Trussi rekordiliselt lühikeseks jäänud ametiaega oli tänavu olulisimaks märgiks hoiakute muutumisest Londoni linnapea Sadiq Khani üleskutse lõpetada kanepi tarvitamise eest kriminaalkorras karistamine mõnedes linnaosades ja asendada karistused teavitamise ja nõustamisega. Teisisõnu, käivitada pilootprojekt, mille peamine eesmärk on kuritegevuse vähendamine.
Värske peaminister Rishi Sunak on küll valitsuse sihtasutuse juhina investeerinud riigi raha kanepiärisse, ent pole parlamendisaadikuna kunagi uimastipoliitika teemadel suud lahti teinud. Võiks arvata, et Ühendkuningriigi konservatiivse erakonna George Osborne’i ja David Cameroni ühiskondlikult liberaalsema, majanduslikult sõjakama tiiva toetajana on ta kanepi seadustamise majanduspõhisele argumentatsioonile avatud, aga seni ei kinnita seda miski.