EMAKEELEPÄEV ⟩ Kas tead, mida tähendab «kallerei», «preiskurant» või «nokukabuur»?

Eelmisel nädalal alustatud kogumiskampaania «Unustatud sõnad» käigus laekus Ypsiloni toimetusse väga erinevaid sõnu ja väljendeid ning järgnevalt esitleme neid kõiki.

Ootasime sõnu ja väljendeid, mis lugejate silmis vääriksid meeldetuletust ja taaskasutamist. Oma lingvistilisele panusele palusime vastajatel lisada selgituse, mida sõna või väljend tähendab ning millal ja kus kuuldi seda kasutatavat. Lisaks palusime ka näitelauset sõna-väljendi kasutamisest. Küsimustiku vastuseid nähes sai toimetusele kiirelt selgeks ettevõtmise vox populi'lik toon – inimesed kirusid näitelausetes poliitikuid, olid kohati poliitiliselt ebakorrektsed või lausa vulgaarsed. Esitame vastused teile tsenseerimata, et näidata läbi «unustatud sõnade» Eesti ja meie emakeele hetkeseisu, kus on kõike: slängi ja mahlakaid ütlusi, lingvistilisi arutlusi ja süvamõtlemist, loomingulisust ja vahel ka roppusi ning onuheinolikku ebameeldivust.

Võimalik, et nii mõnigi sõna on lugejale täiesti tavaline – kas just pidevalt kasutuses, ent ei tekita mingit üllatust või võõristust. Teisalt võib lugeja olla hoopiski teisest eesti keele murde piirkonnast, kihelkonnast või külast, ajast või isegi nii väiksest üksusest kui pere ja ei ole kordagi sellist sõna-väljendit kohanud. Kogumiskampaania eesmärgiks ei olnud leida haruldusi, vaid lasta lugejatel esitleda just neile olulisi unustusse vajunud sõnu ja väljendeid.

elik – ehk
«Neti.ee elik Eesti interneti häll oli eestlase seas külastatuim veebisait kuniks nad avastasid, et iha.ee pole ainus tutvumislehekülg ja Pornhubi jõuab palju hõlpsamini hoopis Google'i otsingumootori kaudu.»

enne – pealegi; määrsõnana kasutamine: ole enne, istu enne, söö enne, tule enne jne Vanaema ja vanatädid (pärit Valgast) pidevalt kasutasid seda, peamiselt olukorras, kus tahtsid külalislahked olla. Nüüd on nad kõik aastaid surnud ja seda mujalt enam eriti ei kuule. Minu jaoks on see täiesti loomulik väljend. Selle veidrust panin tähele alles täiskasvanuna, kui üks sõber seda esimest korda kuulis ja küsis: «Enne mida!?!»
«Istu enne (seal toolil), ma toon omale tabureti. Söö enne, ma ei ole eriti näljane. Ole enne, sa ei häiri mind.»

kakkuma – katkuma, kiskuma, näppima
Lapsepõlves vanaema ütles seda sõna. Võimalik, et mingi Lõuna-Eesti murdesõna või lihtsalt sõna lihtsustamine.
«Ära kaku mind juustest!»

kallerei – kallereiks kutsusid mu vanavanemad 2-korruselise puukuuri 2. korruse piirdega koridori, mis ühendas erinevaid kuuribokse. Ilmselt tulnud sõnast galerii.
«Tõstsin puud kallereile, palun vii tuppa.»

«Katsu oma sooja käega minu külma perset» – tavapärane võlgniku ja võlaandja suhet kirjeldav väljend. Ega vaeselt inimeselt pole suurt miskit võtta. Elekter on kallis. Tuba on külm. Perse kah. Ja samal ajal pankurid istuvad oma kontorites. Süda on külm. Tuba on soe. Käsi kah soe. Las siis katsub ja proovib võlga kätte saada, va ebamoraalne ussike selline. Avastasin väljendi kuskilt eesti keelega seonduvalt lehelt ja viimati kasutas seda väljendit üks sõber, kes oli kihlveo kaotanud ja kolm õlut seega kaotanud.
«Kreeka võlakriis. Kohtumine Davosis või hui teab kus. Ühes laua otsas sakslased. Teises kreeklased. Kreeka rahandusminister Yannis Varoufakis sakslastele: «Katsuge oma soojade kätega minu ja kreeka rahva külma perset!»»

kehkadivei – «See inimene on kehkadivei»; suur loba ja kaunis välimus, aga sisu puudub
Kasutati tavaliselt kasutute inimeste kohta, kellest pole kasu ja on pigem segavaks. Inimene pakub välja palju totrusi ja usub, et teeb teistele tohutult head. Sobib nii naiste kui ka meeste kohta. Suuga teeb suure linna, käega kärbsemustagi (vanasõnana). Kuuldud vanainimestelt, seda nii Saaremaal kui ka Võrumaal. Ikka palju aastaid (kümneid) tagasi kuulsin ja oli kindlasti kasutusel. Ise kasutan praegugi.
«Eks need parteipässid ole ühed kehkadiveid. Need suunamudijad pole muud kui kehkadiveid.»

kuna – sel ajal kui
Veel esimese Eesti iseseisvusperioodi lõpul loeti koolides eesti keele tunnis sõna «kuna» ainsaks lubatud tähenduseks «sel ajal kui» (allikas: Maie Kalda suuline meenutus), aga tasapisi võttis uus tähendus «sest» sedavõrd võimust, et tänapäeval ei taha inimesed enam hästi uskudagi, et «kuna» tähendab ka «sel ajal kui». Nüüd arvavad paljud hoopiski, et «kuna» võiks tähendada «millal» (lühenenud vormina sõnast «kunas»). Sellest, et algne tähendus on peaegu täielikult ära unustatud on kahju eeskätt seepärast, et eesti keeles puudub teine alternatiiv fraasile «sel ajal kui» ja kui mitte kasutada sõna «kuna», siis nt ingliskeelse sõna «while» tuleks tõlkida eesti keelde juba kolme sõna abil. Et see sõna aktiivsest keelepruugist täielikult ära ei kaoks, tuleks seda aktiivselt tutvustada, sh emakeeletundides.
«Kui ta jälle peatuma jääb, on ta pahem jalg süldikausis ja parem kõige krambiga Kiire taskus, mille üks külg õmblusest on lahti rebenenud, kuna põhi ja teine külg veel vastu peavad.» (O. Luts, «Kevade»)

keur, keurile minema – suitsetama; suitsetama minema
Läänemaal/Haapsalus kuulnud üpriski laialdaselt suitsetama minnes väljendit «lähme keurile»; «ta keurib». Viimati kuulsin mõned kuud tagasi.
«Tahaks keurile minna, tuled kaasa?»

kunnaline ja kunnatu – kunnaline ehk sünnis, sobiv, kultuurne; kunnatu ehk degenerant«Kunnaliste aadete kiuste leidub EKRE-s iroonilisel kombel üdini kunnatute eluviisidega tegelasi.»

lauluõli, laulueli, lauluöli – vana hea viin
Oli/on kasutusel Emmaste, Kolga-Jaani, Häädemeeste ja Räpina kihelkonnas.
«Lauluõli joodud, hakkas ta ümisema pobinlikku viisijuppi, mis tasa ja targu kõuehääleks kasvas.»

«Moens krae» – Nõuka käitumisõpiku taunitud tervitus.
«Moens krae, servus semu!»

nokukabuur – aluspüksid
Mu vanaema ütles vanaisa aluspükste kohta «nokukabuur».
«Viktor, korista oma nokukabuur tugitooli pealt ära, külalised tulevad!»

preiskurant – hinnakiri
Selle sõnaga tähistati Vene impeeriumis ja ka Balti kubermangudes hinnakirja.
«Kaupmees pani seinale preiskurandi et postijaamade ülemad saaksid osta postitroikade jaoks äsja Valdai linnast toodud kuljuseid ja hõbetatud loogakellasid.»

riho – rinnahoidja
Siim Nestor olevat Genkalt seda küsinud, et nemad vanasti kutsusid nii.
«Eesti mees on tantsu riho, minigripi, antsu riho.»

rugistama – kestvalt oma tegevusega kolisevaid hääli tekitama
Seda sõna kasutas mu vanaema, Made Kalda (s. 1903) ja see on püsinud siiani meil peresiseses kõnepruugis. Tõenäoliselt on sõna pärit vanaema sünnimailt Hagerist, sest hiljem elas ta väga kirjakeelses peres Väike-Maarjas. Sõna kasutati sageli kassi kohta, kui ta kusagil nurgas millegagi häälekalt tegeles. Millegagi häälekalt omaette tegutseva inimese kohta sobis seda ka hästi pruukida.
«Pesamuna Martin rugistas sahtlites otsides kadunud e-hääli.»

suguhaige – veidi tõbine
See ei tähenda, et kellelgi on suguhaigus, vaid et ta on veidi tõbine. Sugu = natuke, veidi.
«Kant homosid kes on eilsest rabamatkast suguhaiged, vali tuul puhus.»

säng – voodi, raisk
«Kobi sängi naine»

«Toida hunti palju tahad, karu munn on ikka suurem» – kirjeldab tegevust, mis on mõttetu või mis palju vilja ei kanna, (tulutu) võitlus võimatu asja vastu suhteliselt piltlik väljend
Mees kasutab seda, pidi vist mingi töösläng olema kaitseväes.
«Ma pesin neid sokke vist kolm või neli korda aga noh, toida hunti palju tahad, karu munn on ikka suurem need olid ikka alt sitased ja pidin minema viskama»

titutama – Kui isa Ameerika Häält kuulas ja segaja heli väga katkendlikuks muutis, pahandas kuulaja: «Näh, jälle titutab!» Tundub isa väljamõeldud sõnana eelmise sajandi kaheksakümnendatel Ida-Virumaal.
«Filmi kõige huvitavama koha peal hakkas teleka pilt ja hääl titutama ning oligi kõik mokas. Ei saanudki teda, kes oli mõrvar ja kuhu kuld peideti.»

too (tolle, toda) – asesõna «too=see seal» (nii nagu «see=see siin»), analoog inglise keeles this-that (see-too)
Lõuna-Eestis on põhiliselt kasutatud.
«Vii see sinna ja anna too siia. Toda pole vaja tuua, tollele saab pärast järgi minna.»

vabavõistlus – konkurents
Jäi silma Jaan Tõnsissoni kärpekavas.
«Elering AS on esitanud Vabavõistluse ametile kooskõlastamiseks elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude ning elektri võrgulepingu tüüptingimuste taotluse.»

väljakäik – viisakam väljend peldiku kohta, pigem kuivkäimla
Vesiklosett on mingi uuema aja teema. Kasutajaks peamiselt minu vanaema ja tänu sellele ka perekonna järgnevad generatsioonid. Väljastpoolt meie pere olen kohanud kahte inimest, kes seda sõna kasutanud.
«Vanaema ütles ikka, et tõmbas põhja alt ära ja peab väljakäiku minema.»

Viimasena toome välja vastanu, kes kirjutas ühe väljendi asemel päris mitu erinevat ning toppis need kõik ka lausetesse:

säherdune; kooserdama kalossidega; liisku viskama (= kivi, paber, käärid); anname ketukat (= anname pasunasse); «Kus mu vildid on?»; kurameerima (= sebima, flirtima); tohuvapohu (= segadus); kaaperdama (= ärandama); «Ai sa kurivaim!»; lakekrants; «Pane pada tulele!»; «Ega mõisa peale ei mängi!»; marakratt; sill (= auto, kastikas, VAZ 465 vms).
«Viskasime liisku, et kes läheb kalossidega kooserdades poodi müüjaga kurameerima. Kaaperdasime silli, andsime juhile ketukat. Ai sa kurivaim, tekkis tohuvapohu. Säherdune lugu. Lakekrants, pane pada tulele, ma tulen koju.»

Täname kõiki vastanuid ja meie küsimustik jääb avatuks, et jätkata kogumist.