Pärast kogemuslugu «Noorte nõuandlas väärkoheldi patsienti ejakulatsioonini. Maksumaksja kulul» kirjutasid mulle mitu erialaga seotud instantsi sooviga oma perspektiivist lähtuvalt diskussiooni panustada.
Mind aga paelusid küsimused, nagu – kuidas taoline juhtum võimalik oli? Kuidas leida lahendust? Kuidas teha nii, et see enam ei korduks? Millise hinnangu annab kirjeldatud «arstlikele protseduuridele» mõni normaalne arst? Kõik see ajendas mind hoopis edasi uurima, milline saaks olla erialaspetsialistide pakutav lahendus. Kuidas nemad seda olukorda näevad? Vastuste saamiseks rääkisin arst-õppejõud androloog-uroloogia erialal Kristjan Pommiga.
Esiteks tuli välja, et sõna «meestearst» ei saa kasutada nii, nagu tavapärases tähenduses harjunud oleme. Samuti on meestearsti kohta, kelle juures seksuaaltervist kontrollimas käiakse, vale öelda «uroloog». Seda kõike sain teada käesolevast intervjuust Kristjan Pommiga, kes on Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku juht ja arst-õppejõud androloog-uroloogia erialal.
Ta kirjutas mulle androloogide nimel kirja: «Võime kindlalt öelda, et see kahetsusväärne juhtum ei ole seotud TÜ Kliinikumi meestekliinikuga ja meestearstidega. Kõik arstid, kes tegelevad meeste tervisemuredega või ennast erinevatel põhjustel meestearsti nime all turundavad, ei ole siiski hariduselt ja teadmistelt meestearstid ehk androloogid. Androloogia on Eestis iseseisev arstiteaduse eriala (uroloogia kõrvaleriala) ja sellel on spetsiaalne viieaastane residentuuriprogramm, mis enam kui 80% ulatuses erineb uroloogi koolitusest.»