INTERTEKSTUAALSUS ⟩ «Scarface», «Heat» ja Tarantino filmid – GTA tegijatele meeldib laenata kinoklassikutelt
Sõja-, majanduslanguse- ja gripilaine-teemaliste uudiste vahelt piilus üks ere päikesekiir – mängustuudio Rockstar Games hõikas välja, et detsembri alguses avalikustatakse uhiuue Grand Theft Auto treiler. Ehkki uue mängu sisulisest poolest ei ole veel midagi teada, võib varasematele mängudele toetudes olla kindel, et ka uus GTA laenab miljöö ja ajastu osas nii mõndagi kuulsatelt filmidelt, nagu on seda teinud alates GTA III-st.
Viimatine GTA tuli välja 2013. aastal ning sellest ajast alates on fännid palju spekuleerinud uue mängu ja selle temaatika üle. Seni on uuest mängust teada vaid see, mida leidub internetti lekkinud ning ootusärevust lisanud ja foorumites spekulatsioone sünnitanud videotes ja piltidel mängu eri arendusjärkudest.
Et teada, kuhu viib tulevik, tuleb vaadata minevikku – varasemad GTA mängud on tugevalt tuginenud filmidele ning asetanud omapärasesse kõverpeeglise (pop)kultuuri, tabuteemad ja stereotüübid. See on postmodernism; tarbija enda otsustada jääb, kas mängu loojad on neid allikaid refereerinud, neist laenanud või need lihtsalt varastanud.
Eri jagudel on olnud eri eellased kinolinal. Neile üritangi käesolevas tekstis näpu peale panna, alates GTA III-st kuni GTA V-ni. Ruumiliste virtuaalmaailmade loomine seadis mängutegijatele kohustuse kujundada miljöösid enneolematu detailirikkusega, mistõttu tundub filmide kasutamine alltekstidena ja neile austusavalduste tegemine äärmiselt nutikas lähenemine.
GTA III aitas kujundada modus operandit
GTA III on ehk esimene jagu sarjas, mis selgelt filmidele viitab. Esimesed kaks jagu on top-down- ehk ülalt-alla-vaates ning vihjed kinokunstile nende stsenaariumides on pigem abstraktsed ja mitte eriti äratuntavad. GTA III aga tõi frantsiisi uue tuule kolmemõõtmelise ruumi ja nn kolmanda isiku vaate (ingl third person view) näol ning läbi selle ka tibake detailsemad karakterid ja asukohad; samuti leidub pealkirjades ja mängu tekstiosas viiteid konkreetsetele linateostele.
Tegevus toimub Liberty Citys, mis on Rockstar Gamesi tõlgendus New Yorgist. Nagu öeldud, sai filmidele viitamine GTA III-s alles hoo sisse, piirdudes peamiselt väikeste viidetega nimedele, mistõttu tulekski neid vaadata kui austusavaldusi ja kultuuriloolisi easter egge. Nt missioon nimega «Uzi Rider» on kalambuur 1969. aasta filmist «Easy Rider».
Mängu peamine maffiaorganisatsioon, Leonede suguvõsa eesotsas Salvatore Leone ja Joey Leonega on selge viide Vito ja Michael Corleonele «Ristiisas». Nii GTA III-s kui ka Vice Citys reklaamitakse filmi «Badfellas»; korraks näidatakse seda plakatit ka San Andrease alguses. Frank Vincent, kes mängis «Sopranodes» Phil Leotardot ja «Goodfellases» Billy Batsi, andis mängus oma hääle Salvatore Leonele, kes on omakorda «Badfellase» plakatil.
Peaaegu terve raadiojaama Flashback FM (mitte segi ajada Vice City Flash FM-iga!) programm koosneb «Scarface'i» soundtracki lugudest.
Vice City ja «Scarface»
On aasta 1986. Tommy Vercetti on just ära kandnud viieteistkümneaastase vanglakaristuse ja läheb nüüd oma bossi Sonny Forelli käsul Vice Citysse, et üht olulist tehingut kindlustada. Filmis «Scarface» (ee «Arminägu») kolib Kuuba «poliitpõgenik» Tony Montana paremat elu otsidesse Miamisse, mis on suuresti Vice City prototüüp – neoontuled, pastelsed majad, rannapromenaad, palmid tänavatel ja kõigele lisaks ajastutruu soundtrack.
Vice City kubiseb viidetest ja kohtadest, mida võib kohata Brian de Palma legendaarses linateoseses. Hulk detaile ja asukohti on üks-ühele mängu tõstetud, mistõttu ei jää kahetimõistmiseks kuigi palju ruumi. Näiteks on Vice City peategelase häärber äravahetamiseni sarnane Tony Montana omaga. «Scarface'ist» tuttava klubi The Babylon koopia mängus kannab nime Malibu Club.
«Miami Vice’iga» on kõige ilmsemalt seotud politsei kasutuses olev eravärvides, kuid vilkuriga varustatud auto Cheetah, mille kujundamisel on võetud aluseks Ferrari Testarossa – seesama mudel, millega detektiivid Crockett ja Tubbs sarjas mööda Miamit ringi paarutasid.
Samuti tunnevad allikmaterjaliga tuttavad mängijad Tommy Vercetti keha ehtivates rõivakombinatsioonides ära Tony Montana – eriti kostüümis nimetusega «Mr. Vercetti outfit», mis sarnaneb vägagi «Scarface'i» peategelase ülikonnaga legendaarses tulevahetusstseenis. Samuti võib Vice Citys leida autotöökojast «Pray 'n' Spray» veidi lõuna poole jääva korteri 3C verepritsmeid täis vannitoas lebamas mootorsae, mis on selge kummardus «Scarfaces'is» tapetud Tony Montana sõbrale, kelle Kolumbia narkoärikad sellega ribadeks saagisid. Kusjuures – mängijal on võimalik ka ise mootorsaega pahalasi (või miks mitte täiesti süütuid elanikke) terroriseerida.
Kuigi «Scarface» on Vice City kinematograafiliste mõjutajate seas kindlasti esikohal, on oma rolle ka elementidel teistest filmidest. Näiteks tsiklimeeste jõugu kasutatav mootorratas Angel pärineb ilmselgelt Dennis Hopperi filmist «Easy Rider», kus Peter Fonda samasuguse sõidukiga läbi Ameerika preeria tuhiseb.
Puutumata ei jää ka Tarantino, kelle arsenali kuuluvat nn trunk shoti e «pagasnikurakurssi» kasutatakse ära missioonis «Rub Out», kus kaamerasilm jälgib tegevust auto pakiruumist. Telefonis suheldakse kahe palgamõrvariga, kelle nimed – Mr Black ja Mr Teal – tähistavad värve samamoodi nagu filmis «Reservoir Dogs». Kaasaskantavale konsoolile PSP tehtud mäng Vice City: Stories, mis leiab aset samas universumis, viitab korduvalt «Kill Billile» missioonide pealkirjadega nagu «Kill Phil» ja «Kill Phil 2», mille käigus üritatakse mõrvata Phil Collinsi nimelist lauljat.
San Andreas ja 90-ndate getofilmid
Liigume glamuursest 80-ndate Miamist otse 90-ndate Los Angelese hoodi, kus CJ üritab pärast ema hukkumist drive-by-tulistamises enda gängi ja perekonna endist mõjuvõimu taastada. Austrite ja vahuveini asemel on nüüd Big Smoke'i legendaarne tellimus kiirtoiduputkast ja promenaadide asemel Grove Street. Linateoseid getos kasvamisest ja ellujäämisest on palju; GTA: San Andreasest võib leida enim sarnasusi vast filmidega «Menace II Society» ja «Boyz n the Hood».
Esiteks hiphop-kultuur – graffiti, low riderid, madalad püksid, gängisõjad territooriumi pärast ja muidugi lääneranniku räpp, mis muidu ehk trööstituna näiva hoodi ellu äratab ja vibreerima paneb.
Teiseks – coming-of-age- ehk kujunemislugu. CJ on mängu alguses pigem naiivne ja veidi saamatu, kuid loo arenedes hakkab ta asjadele ajapikku nii kriminaalses kui ka emotsionaalses mõttes rohkem pihta saama. Ta mehistub ning hakkab väärtustama oma juuri ja kaaskondlasi. «Menace II Society» ajab seda liini isegi veidi rohkem, jälgides vägivalla ja hoodis kasvamise mõju peategelasele Caine Lewisele, kes noorena kriminaalsesse keerisesse satub ja hiljem sellest jõudumööda välja proovib murda.
Sotsiaalkriitikat teevad ka mõlemad. Näiteks getos elavat mustanahalist mängides on esimene missioon San Andreases varastada jalgratas. Ühiskonnas valitsevatele stereotüüpidele sel moel viitamises ja nende peeneks naljaks pööramises on Rockstar alati osav olnud. Mainitud filmis on ühiskonnakiriitika ehk olulisemal ja otsesemal kohal – vaadeldakse vägivalla, vaesuse ning diskrimineerimise põlvkondliku nõiaringi mõju kogukonnale ja selle liikmetele.
Puudu ei tule ka detailsematest sarnasustest. Mõned tegelased mängus meenutavad kangesti filmitegelasi, samuti on dialoog kohati äratuntav. Näiteks, kui pitsapoiss ütleb Ryderile «I'm sorry for your dad», siis filmis ütleb alkoholipoe korealasest müüja O-Dogile sama tema ema kohta. Filmis jätab politsei Caine'i ja Sharifi vaenuliku gängi territooriumile – täpselt nagu mängus juhtub CJ-ga.
Viiteid leiab ka teisele tuntud hoodi elu käsitlevale filmile «Boyz n the Hood», kus Doughboy ja Monster panevad vastasjõugu alal toime drive-by-tulistamise samamoodi nagu mängus teevad seda CJ, Sweet ja Ryder.
Lisaks sama temaatikat puudutavatele linateostele leiab San Andreasest ka kummardusi suurematele filmidele nagu «The Big Lebowski«, kust pärinev küsimus «Does the pope shit in the woods?» esitatakse ka videomängus. Lisaks figureerib taas «Easy Rider», seekord tegelase The Truth näol, kes on filmis Peter Fonda kehastatud Wyatti paroodia (kusjuures Fonda andis hääle ka The Truthile).
Veel sarnanevad mängus kohatavad CIA agendid vägagi filmisarja «Mehed mustas» agentide K. ja J.-ga, ainult et San Andreases püüavad nood tulnukate asemel hoopis mustanahalisi gängstereid. Ka siin leidub ühiskonnakriitikat, kui meenutame, et inglise keeles tähendab sõna alien ka võõra kultuuri esindajat või lihtsalt immigranti.
Tundub, et Rockstar Games austab väga Tarantinot, sest lisaks rohketele viidetele Vice Citys on näiteks San Andreases näha «Reservoir Dregsi» filmiplakateid. Mängus kõlab ka lause «I don't know you! I don't know you! Prank caller! Prank caller!», mis meenutab stseeni «Pulp Fictionis», milles heroiini üleannuse saanud Mia Wallace'it päästa üritav Vincent (John Travolta) helistab oma diilerile, kes vastab paaniliselt: «I don't know you. Who is this? Don't come here, I'm hanging up the phone! Prank caller, prank caller!»
Puutumata ei jää ka klassikaline «Scarface» – San Andreases ütleb üks papagoi: «I never fucked anyone over in my life who didn't have it coming to 'em,» mis on sisuliselt Tony Montana elu peamine juhtmõte.
Hävituslennukite mängutoomine andis võimaluse viidata filmile «Top Gun» – tegelase lennuoskuste tasemete nimetused rajanevad «Top Guni» tegelaste koodnimedel: «Maverick» (Tom Cruise), «Goose» (Anthony Edwards), «Jester» (Micheal Ironside), «Iceman» (Val Kilmer) ja «Viper» (Tom Skerritt).
GTA IV ja «Vend»
Ja nüüd liigume (vähemalt mõnede mõjutuste mõttes) teisele poole ookeani. GTA IV peategelane, ida-eurooplasest veteran Niko Bellic saabub kaubalaevaga Liberty Citysse, et põgeneda kriminaalse mineviku eest ning taasühineda nõbu Romaniga, kes on talle lubanud igasugu rikkusi ja tolmuimeja moodi imevat Stephaniet. Suurte lootustega Niko leiab saabudes aga eest hoopis väikese ja räpase korteriuberiku, liigkasuvõtjad ning kahjumis vireleva taksofirma. Niisiis hakkab ta Romani võlanõudja heaks kriminaalseid otsi tegema, mis peagi paisuvad märulit täis suureks seikluseks.
GTA IV peategelane Niko Bellic on ajendatud eelkõige filmi «Vaenlase tagalas» («Behind Enemy Lines») tegelaskujust snaiper Sashast, keda kehastas Vladimir Mashkov. Talle pakuti võimalust ka Niko Bellicu rolli häälnäidelda, kuid ta keeldus sellest.
Vene 1997. aasta filmist «Vend» (vn «Брат») kujunes kiirelt ja üllatuslikult kassahitt ning peagi saavutas see ka kultusfilmi staatuse. Aastal 2000 valmis teine osa, kus tegelased jõuavad ka Ameerikasse nagu GTA IV-s.
Esimeses filmis reisib Tšetšeeni sõja veteran Danila Peterburi venna juurde, kes perekonna teadmata tegeleb kasumliku palgamõrtsukatööga; sealt edasi võite juba ise pakkuda, mis juhtuma hakkab. Jep, Danila mässib end kuritegelikku maailma, kus toimub naiste eest võitlemine, tellijate ülelaskmine, reetmine ja raha nimel mõrvamine.
GTA IV vürtsitas Liberty Cityt tugeva aktsendiga taksojuhtide, raadiost tuleva vene muusika ja karikatuurse portreega kõikide võimaluste maast Ameerikast. Samamoodi maalib «Vend» pildi sõjajärgsest eluolust Venemaal, kus tol ajal vohasid kuritegevus ja hardcore kauboikapitalism.
Kuigi ühiseid sisulisi motiive leiab GTA IV-s rohkem «Venna» esimese jaoga, on visuaalseid sarnasusi kindlasti rohkem teisega.
Teistest viidatud filmidest võib GTA IV-s ära tunda näiteks «The French Connectioni», mille järgi on nimetatud missioon «The Puerto Rican Connection», kus tuleb autoga rongi taga ajada nagu filmiski. Kohtingusaidilt love-meet.net leitav naisterahvas hüüdnimega From Russia Without Love on selge viide James Bondi filmile «From Russia With Love».
Kui oled mänginud GTA IV järjest vähemalt 72 tundi, küündib sõltuvuse mõõdik tasemeni «Ready for the Ultra-Violence», mis on viide Kubricku filmile «A Clockwork Orange».
GTA V ja «Heat»
Ja ongi järg seni viimase poelettidele jõudnud GTA sarja mängu juures. Kõige suurem, kõige detailsem ja paljude arust ka sarja parim jagu põhineb suuresti filmil «Heat», mis keerleb samuti ümber keerukate, põhjalikult ette valmistatud pangaröövide. Michael Manni linateos Al Pacino ja Robert DeNiroga peaosades viib meid Los Angelesse, kus professionaalne varas Neil koos kaasosalistega suurejoonelisi rööve planeerib ja toime paneb. Teine peategelane, politseiuurija Vincent Hanna on aga eesmärgiks võtnud õigluse jaluleseadmise ja pundi kinninabimise (mängus me siiski ei koge narratiivi politsei perspektiivist).
Kes on GTA V mänginud, näeb sarnasusi juba filmi sisukokkuvõttega. Ka mängus on eri tegelased – kaosearmastajast Trevor, erus pangaröövel Michael ja unistustega hustler Franklin –, kelle vaatepunktist saab kogeda San Andreasest tuttavat, kuid ümber tehtud Los Santost, mille puhul ei ole kahtluski, et tegemist on Los Angelesega.
Osa GTA V missioonidest koos kaartidega on sisuliselt üks-ühele filmist üle võetud; näiteks missioon «Blitz Play», mis kopeerib soomustatud bussi röövi «Heatis».
Röövi käigus kasutatavad hokimaskid pärinevad «Heatist»; lisaks saab mängija teha ise olulise moraalse otsuse – kas tappa rahaautot valvanud turvamehed või mitte (mis viitab Waingro otsusele tappa kurdistunud turvamehed filmis).
«Heatis» ostab Al Pacino tegelane infot ja plaani röövi kohta tüübilt nimega Kelso, kes elab majas mäe otsas. Ratastoolis habemik Kelso selgitab, et kogu vajalik info lendab õhus ringi ja selle peab lihtsalt kinni püüdma. GTA V-s kehastab sama wise old mani arhetüüpi Lester Crest, kelle käest Michael käib sageli infot ja teavet ostmas. Kergelt paranoiline nohikust erak Lester kasutab samuti ratastooli ning elab samuti mäe otsas majas, mida ümbritsevad satelliidipannid.
Lisaks lehvitab mäng filmile «Die Hard», millest tuttav pilvelõhkuja Nakatomi Plaza eksisteerib Los Santoses Weasel Plaza nime all. Trevor võib küll soetada jaki, millesugust kandis Ryan Gosling filmis «Drive», aga väikese erinevusega – kuldse skorpioni asemel ilutseb seljal krabi. Samas mängus leidub viiteid telesarjale «Breaking Bad»; sisuliselt seonduvad need ilmselt enim Trevori tegelaskujuga, kuid tähelepanelikum silm leiab ka näiteks kaljuseinast näitleja Aaron Pauli ehk Jesse Pinkmani näo. Samuti saab mängus 475 000 dollari eest soetada James Bondi auto, millega Sean Connery filmides ringi kihutas.
Esmatutvus sarja järgmise mänguga ei ole enam kaugel. Teada on, et esimest korda saab mängus kehastada naiskarakterit, Ladina-Ameerika päritolu Luciat. Hetkel valitseva teooria kohaselt toimub mäng nüüdisaegses Vice City’s, mille kontekstis oleks latiinost karakter igati loogiline variant. Räägitud on ka võimalusest, et aja jooksul tuleb linnu juurde, kuid mängitav kaart ei pruugi kujuneda nii suureks kui oodatakse, küll aga «tihedamaks», mis tähendab, et paljudesse hoonetesse saab siseneda, tegelased on interaktiivsemad, jne.
GTA V treilerit on tänaseks Youtube'is vaadatud 91 miljonit korda. Saame näha, kui kiiresti kuuenda osa treiler selle üle trumpab – ei ole küsimustki, kas ta seda teeb. Sama kehtib filmiviidete kohta.