KÜÜRUVÕIM ⟩ Fentanüüli 20-aastane ülemvõim lõppes. Tänavaid valitsevad nüüd nitaseenid (1)
31. detsember 2023, 11:25
2002. aasta alguses jõuab Tallinna tänavatele fentanüül – uus sünteetiline opioid, mida tarvitajad ja ajakirjandus hakkavad hellitavalt nimetama «valgeks hiinlaseks» ja hiljem «küüruks». Aine on kuni 50 korda kangem heroiinist ja võtab heroiinituru kiirelt üle. 20 aastat ja ligi 1500 surma hiljem on fentanüül koos oma derivaatidega tänavatelt kadunud. Ajalugu kordub taas, sest nüüd tõrjusid fentanüüli turult välja sellest potentsiaalset veelgi kangemad sünteetilised opioidid – nitaseenid.
«Nitaseenid on pärast fentanüülituru ärakukkumist hetkel Eestis levinumad tarvitatavad opioidid. Tegemist on väga tõsise probleemiga,» ütleb Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste keskuse teadur Katri Abel-Ollo.
Kinnitus, et Eestis ei süstita enam fentanüüli, tuleb TAI ja Eesti Kohtuekspertiisi Instiituudi (EKEI) süstlajääkide uuringust, mille raames analüüsitakse keemiliselt vahetuspunktides kogutud süstalde sisu.
Ent põhjust rõõmustamiseks ei ole, sest statistika kohaselt on surmaga lõppenud üleannustamiste hulk taas kasvamas. 2020. aastal oli Eestis uimastite üledoosidest põhjustatud surmasid 31, 2021. aastal 39 ning 2022. aastal nende hulk kahekordistus – registreeriti 80 üledoosidest põhjustatud surma.
Lõppeva aasta lõplik statistika ei ole veel teada, kuid 2023. aasta oktoobri seisuga oli üledoosi surnud 94 inimest; neist 50 surma olid seotud nitaseenidega. 2022. aastal oli 80-st surmast nitaseenidega seotud 33.
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ütleb Ypsilonile, et pärast mitmeaastast pausi tuleb tänavu ilmselt jälle tuhat üledoosi-väljakutset täis. Arvestades, et kogu koormus on u 100 000 väljakutset, pole üleannustamisjuhtumitega seotud väljakutsete osakaal suur, kuid siiski tekitab lisatööd. Ajalooliselt on kiirabitöötajaile üledoosidega seotud väljakutsete hulgast rohkem valmistanud peavalu vere kaudu levivate nakkuste oht ja kiirabi varustuse vargused. Reeglina ei käitu opiodide tarvitajad kiirabi suhtes agressiivselt.
20 aastat valget hiinlast
Fentanüül, tuntud ka kui valge hiinlane, jõuab Eestisse 2002. aasta alguses. Ameeriklaste 2001. aasta oktoobrikuine sissetung Afganistani, mille oopiumipõldudel kasvatati suurem osa kogu maailmas heroiini tootmiseks kasutatud moonist, on tarneahelad sulgenud ja turul valitseb vaakum. Selle vaakumi täidab sünteetiline opioid fentanüül, mille tootmiseks ei ole vaja päikese all oopiumimooni kasvatada ja selle saaduseid Afganistanist smugeldada, vaid piisab laborist ja õigetest lähteainetest. Fentanüüli toodi sisse peamiselt vedelal kujul Venemaalt; kohalikes laborites kuivatati see pulbriks.
Meedias ilmuvad esimesed artiklid fentanüülist 2002. aasta märtsis. Eesti Ekspress kirjutab 13. märtsil, et viimase nädala jooksul on fentanüüli läbi surmasuhu langenud üle 50 noore inimese. Kuna toona levinud heroiini kvaliteet oli sõja tõttu järsult langenud, oli sellega koos langenud ka tarvitajate opioiditaluvus. Kui turule jõudis sootuks kangem kraam, olidki fataalsed üledoosid kiired tulema.
Lisaks «valgele hiinlasele» liikus ka «valget pärslast» ja «afganetsit». Tagantjärele on võimatu täpselt öelda, milliseid fentanüüle, kus ja millal millise nimetuse all kaubastati. Eri nimetused on pigem eri piirkondade ja tarvitajagruppide folkloori küsimus. Üldiselt aga nimetati (ja nimetatakse tänini) kõiki sünteetilisi opioide tänavaturul «raskeks».
Allikate sõnul jõudis fentanüül Eestis levida paar kuud, enne kui ajakirjandus sellest kirjutama hakkas. Wismari Haigla toonane peaarsti asetäitja Jaanus Mumma rääkis 2002. aasta märtsis, et kuulis valgest hiinlasest mõned kuud tagasi. Ühtlasi avaldas venekeelne ajaleht Den za Dnjom 15. märtsil anonüümse lugejakirja, milles räägiti uuest ohtlikust ainest, mis on juba mitu kuud tapnud inimesi, ja sellest, et keegi ei reageeri olukorrale.
Niimoodi algaski 20 aastat kestnud fentanüüli võimuperiood, mille jooksul suri ametliku statistika kohaselt fentanüüli üledoosi 1468 inimest.
2008. aastal kirjutas Kärt Anvelt Eesti Päevalehes, et fentanüülituru käive on üks-kaks miljardit krooni (65–130 miljonit eurot) aastas. Mahud ja tarvitajate hulk aina kasvasid. 2014. aastal hindas Kaur Kender, et fentanüüliäri aastakäive võib juba olla 200–300 miljonit eurot. Rööpselt avaldas autor HAPKOMAH Nihilist.fm-is brutaalse detailitäpsusega lugusid fentanüülist. Neid tekste loeti kokku sadu tuhandeid kordi. 2016. aastal pandi lood kaante vahele; 2019. aastal esietendus Ugalas raamatul põhinev näidend.
Ypsiloniga suhelnud HAPKOMAH kinnitab, et on siiani elus ja hea tervise juures ning ei pane enam «rasket».
HAPKOMAH räägib paarist kirjast, mis omal ajal Kaurile saadeti. Noored inimesed, kes ütlesid et tänu tema raamatule ei hakanud rasket tarbima. «Mõned neist kirjadest olid väga liigutavad selles mõttes, et tekkis tunne, et päris ilmaasjata ma ei sündinud, isegi kui paneksin järgmisel päeval üle.» (Kirju võib veel saata aadressile: mlp008@protonmail.com.)
Suurem läbimurre fentanüülituru takistamises leidis aset 2017. aastal. Kui politsei oli suve lõpuks vahistanud hulga isikuid ja kõrvaldanud tänavatelt peaaegu kümme kilo fentanüüli, muutus Eesti fentanüüliturg taas – müüjaid jäi kordi vähemaks, aine muutus lahjemaks ja hind tõusis. Rait Pikaro rääkis toona «Aktuaalsele kaamerale», kuidas opioidisõltlased on salguti koopereerunud ja üritavad ainet hankida näiteks Lätist, saates kedagi sinna tooma «rasket» mõnekümne doosi kaupa.
Taoline olukord peegeldus ka üledooside statistikas – 2017. aastal suri fentanüüli üledoosi 87 inimest. Surmad hakkasid vähenema alates oktoobrist. Näiteks suri mais 15 inimest, aga sama aasta oktoobris juba neli, ning sealt edasi aasta lõpuni iga kuu vaid paar inimest. Kogu 2018. aasta jooksul suri fentanüüli üledoosi ainult 23 inimest.
Nitaseenid on asendanud fentanüüli
Kui veel 2022. aastal leiti Tallinnas kokku kogutud 153 süstlast fentanüüli ja selle kangema analoogi karfentanüüli jääke kaheksal korral, siis 2023. aastal ei leitud mitte ühestki analüüsitud süstlast ei fentanüüli ega ka karfentanüüli jääke. Kui veel eelmisel aastal sisaldasid nitaseene (nagu metonitaseen ja protonitaseen) vaid üksikud analüüsitud süstlad, siis 2023. aastal sisaldas iga kolmas süstal protonitaseeni. Lisaks leiti 21 süstlast veel teiste nitaseenide jälgi. Enim süstitav aine on jätkuvalt amfetamiin.
Sama pilt avaneb kogu Eestis, ainsa erandiga Narvas, kus kahest süstlast leiti karfentanüüli ja viiest süstlast eri nitaseenide jääke; ülejäänud Narva süstaldest tuvastati peamiselt amfetamiini.
Nitaseenide tulek oli HAPKOMAHi sõnul kaugelt ette näha: «Iga kord, kui midagi ära keelatakse või eriliselt sihikule võetakse, tuleb asemele mingi hullem asi. Moon, heroiin, fentanüül, trimetüülfentanüül... 2016. aastal lisandus umbes 20 Hiinast tellitavat fentanüülianaloogi, kuni 2019. aastal jõudis esimese nitaseenina kohale isotonitaseen.»
Nii nagu fentanüüli puhul, eelistavad HAPKOMAHi sõnul ka nitaseenide diilerid müüa mittesurmavaid doose: «Viimane lüli lahjendab enda dooside kõrvalepaneku eesmärgil kõige rohkem, ja surnud klient raha ei too.»
Pikaro sõnul võib fentanüül Eesti turule veel naasta: «Narkomaailm on pidevas muutumises; teiste võimalike tulevikustsenaariumide kõrval pole välistatud ka eri fentanüülivormide naasmine mustale turule. Politsei on õppinud, kuidas ja mida teha kuritegelike tippude tabamiseks. Samuti on selgelt esile tulnud uimastitarvitamise ennetamise ja sõltlaste abistamise olulisus. Hädavajalik on eri osapoolte koordineeritud panustamine, et säästa inimelusid kuritegelikust ahnusest kannustatud kurjategijate tegevuse tagajärgedest.»
Prokuratuur kirjutas viimatises aastaraamatus, et suur osa nitaseenidest tuleb Eestisse Lätist. Osa tarvitajaist toob neid endi ja tuttavate tarbeks ise, teised hangivad Eestis käivatelt Läti tarnijatelt. 2020. aasta juulis avastasid Läti ametivõimud labori, kus toodeti isotonitaseeni; ainet konfiskeeriti 1,1 kg. Ka tänavu on Lätist metsapeidikutest leitud eri nitaseene. Pärast Läti-Eesti piiri ületamist on Eestis arreteeritud isikuid, kes tõid maale suuri nitaseenikoguseid.
Tööd tehakse ka nitaseenide levitamise takistamisega – viimase kahe aasta jooksul on politsei kinni pidanud mitukümmend inimest, kes on olnud seotud nitaseenide levitamisega. «Nende hulgas rahvusvahelisel tasemel tegutsenud kurjategijaid, keskastme levitajaid ja ka tänavadiilereid,» lisab Pikaro. Konfiskeeritud kogused ulatuvad kilodesse, ent politsei peab surmavate ainete levitamise takistamisest olulisemaks kuritegelike võrgustike lõhkumist.
Lähiajal on plaanis ära keelata terve nitaseenide ainegrupp. Need lisatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) nn kuuendasse nimekirja, kuhu on hõlmatud mitte konkreetsed kemikaalid, vaid terved ainerühmad – näiteks fentanüülid ja katinoonid. «Otsus tuli sellest, et tegemist on ülikangete sünteetiliste opioididega, mis on elule ja tervisele väga ohtlikud,» ütleb TAI esindaja Katri Abel-Ollo ja lisab: «Eri nitaseenide ükshaaval kontrolli alla panemine ei ole enam otstarbekas, sest pidevalt tuleb uusi juurde. Eesti narkoturul ei levi enam pelgalt isotonitaseen, metonitaseen ja protonitaseen; räägime juba märksa laiemast valikust.»
Abel-Ollo sõnul on TAI teadik, et uimastiturg on muutlik ja loodus tühja kohta ei salli, kuid see ei tähenda, et ohtlike uimastite levitamist peaks tolereerima.
«Selleks, et paremini valmis olla, olemegi viimastel aastatel püüdnud arendada varajase hoiatamise süsteemi, et kiiremini reageerida uimastituru muutustele ja teavitada tarvitajaid uuest ohust,» toonitab Abel-Ollo. «Kahjuks on selliste süsteemide ja kommunikatsioonikanalite loomine tõesti aja- ja ressursimahukas. Hetkel on riigi ressursid väga piiratud ja esmane eesmärk on säilitada olemasolevaid teenuseid. Osati takistavad uute teenuste loomist seadusandlusest johtuvad piirangud, millega tuleb samuti tegeleda. Kui TAI – ehk riigi – eelarve oleks piiramatu ja seadusandlus võimaldaks, saaksime kindlasti ühe alternatiivse teenusena rajada ka turvalise tarvitamise ruumid, mis aitaksid üledoosisurmasid ennetada.»
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse EMCDDA andmeil on Euroopas kokku 57 turvalisema tarvitamise ehk üledoosiennetuse keskust – Belgias, Hispaanias, Hollandis, Kreekas, Luksemburgis, Norras, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Taanis.
Kiirabi peaarst Adlas seda vaadet ei jaga ja kahtleb, kas ükski meelemürkide süstimise programm võiks olla edukas: «Siht peab olema vähendada meelemürgisõltuvust. Meelemürgi tarvitamine ei tee rahvast kuidagi rikkamaks või õnnelikumaks.»
Ka Pikaro sõnul pingutab politsei iga päev selle nimel, et uimastite levitamine ja tarvitamine väheneks: «Kogemus näitab, et ainult ühe narkootikumidega seotud valdkonnaga, näiteks ainete levitamise piiramisega tegelemine ei anna pikaajalist efekti. Vajalik on mitmetahuline lähenemine. Oleme valmis ka uute uimastite mustale turule tulekuks, kuid töötame iga päev selle nimel, et seda ei juhtuks.»
Mart Kalvet: Eesti on kogu aeg olnud rahvusvahelise uimastikaubanduse katsepolügon
Kui Eesti otsustas 2016. aastal hakata uimasteid keelustama rühmiti ja lisas NPALS-ile kuuenda nimekirja, teadis meie organisatsioon, et sellega läheb nii, nagu läks aasta varem ellu rakendatud suhteliselt sarnase seadusemuudatusega Ühendkuningriikides – ohtlikud ained ei kao kusagile ja nende lisandumine turule jätkub, ent nendega seonduvad kahjud võimenduvad; lisaks leiavad põrandaalused keemikud peagi mõne «põneva» ainerühma, mida meie seadusesse hõlmatud pole.
Keelustamise rusikareegel ütleb, et mida jõulisemalt keeluseaduseid jõustatakse, seda ohtlikumaks muutuvad uimastiturul levivad ained. Seda on kinnitanud nii bensimidasool-opioidide (nitaseenide) ilmumine pärast põgusat mõõna tänavaopioidide turul (ja uimastisuremuses), mis järgnes narkopolitsei jõulistele operatsioonidele, kui ka veterinaartuimasti ksülasiini siginemine Eestis süstitavatesse uimastitesse. (Võimalik, et suurem ksülasiiniepideemia õnnestus siin tänavu ära hoida osaliselt ka tänu Ypsilonile, mis avaldas esimesena meie MTÜ hoiatuse, et too nahka lõhkuv ja üleannustamise korral elustamist takistav narkootikum siia jõudnud on.)
See, kuidas sünteetiliste opioidide turg pärast 2001. aastat muutunud on, jätab tungivalt mulje, et Eesti on kogu aeg olnud rahvusvahelise uimastikaubanduse jaoks omamoodi katsepolügon. Me ei tea siiani täpselt, miks opioiditarvitajad Eestis erinevalt muust maailmast pärast heroiinituru stabiliseerumist enam heroiini juurde ei naasnud, aga ilmselt andsid siinse musta turu kogemused ajapikku hoogu sarnastele arengutele Põhja-Ameerikas.
Nüüdseks, pärast Afganistani moonisaakide kuhtumist Talibani võimu all, on sünteetiliste opioidide katk levinud laialt lahe taga ja jõudnud otsaga ka Lääne-Euroopasse; Inglismaal ja Walesis suri mullu üledoosi rekordarv inimesi, paljud neist nitaseenide tõttu. Kuni maailma riigid ei hülga ilmselgelt nurjunud, ohtusid eskaleerivat keelupoliitikat, aitab selliste arengute traagilisi tagajärgi ennetada kahjude vähendamine, mille teenuste palett Eestis kisendab ammugi täiendamise järele.
Tore, et meil on sõltlaste abistamise programm SÜTIK ja klubikahjusid vähendavad ööhaldjad, aga sellest ei piisa. Nii uimastikeeluseaduste kui ka uimastite tarvitamisega kaasnevaid kahjusid aitaksid kindlasti leevendada end mujal tõestanud meetmed nagu ohutuma tarvitamise ruumid, uimastite tarvitamise-eelne testimine ja safe supply ehk solkimata ainete mittemeditsiinilise väljastamise programmid.
Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST