:format(webp)/nginx/o/2023/01/05/15062803t1h2e91.png)
Vaatasin Ypsiloni Twitchist Maiduki saadet Estoni Kohvri ja DJ PhilGoodiga. Pika stream'i lõpus soovisid mehed Selku pilku kõrvale ka midagi eksootilist proovida, mille peale ilmus varamust välja odekolonni pudel. Tõenäoliselt oli see sinna sattunud dekoorina. Killuke Esto folkloori, mida oleme harjunud nägema parmupingi ümbruses, mudas vedelemas. Lõhnalt meenutas ode neile niiskeid salvrätikuid ja Phil, kes eliksiiri ainsana maitsta julges, tõdes selle huuli põletavat kangust. Müts maha semi-tuntud muusiku ja promootori ees, kes on teaduse nimel valmis odekat jooma.
/nginx/o/2023/02/21/15151545t1h6613.jpg)
Ise tutvusin kosmeetilise piirituse ehk odekolonni, Leda, lemontšikuga 14-15-aastaselt. Täpselt enam ei mäleta, kuidas see esimesel korral juhtus, kuid kaine ma ei olnud. Põhjuseks jällegi odav hind ja kerge kättesaadavus. Loe ka minu eelmiseid artikleid butaanist ja muskaatpähklist, et paremini mu käekäigu traagikat mõista.
Ledat sai soetada putkadest, mis olid avatud 24 tundi ja alati valmis lapsi välja aitama. 60–70-protsendise alkoholisisaldusega 200-milliliitrine pudel maksis 1,40 eurot. Sellega käis alati kaasas kaheliitrine karastusjook, et tugevat maitset mahedamaks timmida. Karastusjoogipudeli kael joodi tühjaks ja valati sisse ode – tulemuseks oli umbes 7-protsendine viinakoks, kerge pesuvahendi alatooniga. Üks pudel võrdus poolese Lauduriga ja mõjus nagu alkohol ikka. Vahel andsid vanemad tüübid noorematele odeka raha, et oleks mingit märulit ja ei peaks niisama vahtima. Saades vanemaks, asendusid mündid kupüüridega ja saime endale viinataksot lubada.
Mingi kord sõitsime sõbra suvilasse ja kutsusime tüdrukud külla. Väikesed rotid, nagu me olime, võtsime viina asemel odekat. Segasime kokku mahtava booli, et näha ilusaid tüdrukuid Ledat joomas. Eks nad said aru küll, et neid on mürgitatud, kuid päike loojus ja 5MIINUST «Nii kuum on tunne» lärtsus.
Kuna lõpetasin ode joomise, enne kui tõelisi pohmakaid kogema hakkasin, ei oska ma selle kohta hinnangut anda. Kindlasti olid need vingemad kui Liviko pakutavad. Eriliseks tegi pohmaka pesuvahendi mõõk, mis pikalt sinuga kaasas käis. Üksvahe pesti mu kortermaja koridore mingi lahusega, mis lõhnas täpselt nagu odekas. Korterist väljudest sain tihti flashback'e lihtsamatest aegadest, mida taga ei igatse.