Juba Balthasar Russow teadis, et iidsetele estohõimudele meeldis tähistada 15. juunil viidipäeva. Ehk sobib see ka tänapäeva estodele rohkem kui mingi USA imperialistide poolt peale surutud mandipüha Hitleri sünnipäeval 20. aprillil?

Ypsiloni veergudel on juba kirjutatud «420» püha päritolust ja tähistamisest lääne kultuuriruumis. Ent «420» on endiselt üpriski lamp numbrikombinatsioon, millel puudub nii ikooniline ehk sarnane kui ka indeksiaalne ehk viitav omadus – on vaid sümbolistlik, mitmetasandiline ja keerukas lugu, mis kohaliku mandiahvi jaoks suht meelevaldselt seob kanepi ja selle suitsetamise numbrikombinatsiooniga «420».

Eesti kultuuriruumis on 6nneks olemas numbrikombinatsioon «615», mis sobib selleks palju paremini: osalt sarnaneb see sõnale «ÕIS» ja samas viitab 15. juunil aset leidvale rahvakalendripühale, mil nimeks viidipäev.

Kõiges on süüdi täht «Õ», mida mõned klaviatuurilaotused, nt ingliskeelne, ei võimalda eriti lihtsalt kirja panna. See on meid k6iki viinud selleni, et asendame tähe «Õ» numbriga «6» ja silm ka ei pilgu enam selle peale. Samm edasi on arusaamine, et sõna «ÕIS» saab ju kirjutada ka numbritega – 615. Sünnib ikooniline märk, kus sõna asemel on numbrikombinatsioon, mis visuaalselt sarnaneb sõnale; nad on seotud sarnasussuhte alusel: ÕIS→615.

Facebook
Comments