FLAKKA-FLAKKA, MADAF***A! ⟩ Alfa-PVP. Keelupoliitika importis Eestisse uskumatult ohtliku aine

Suve algusest saati on Ypsiloni toimetusele tulnud vihjeid, et Eestis on hoogustunud sünteetilise katinooni alfa-PVP tarvitamine. Allikate sõnutsi on tarvitamine aktiivne nii pealinnas kui ka mujal (näiteks Ida-Virumaal), ent eriti huvitava tendentsina on see populaarne Soomes elavate Eesti kodanike hulgas. Käesolev kirjatöö alfa-PVP-st ja selle ajaloost Eestis ilmub kahasse värske Ypsiloni artikliga sünteetiliste katinoonide levikust Soomes.

«Vannisoolade» ehk sünteetiliste katinoonide rühma kuuluv alfa-PVP on kurikuulus uimasti. Nii kohalikus kui ka välismeedias räägitakse sellest tihti kui hulluksajavast droogist, mille tarvitamise tagajärjel võid leida end uudisest pealkirjaga «Alasti mees jooksis pargis ja püüdis seksida puudega». Youtube'is leidub videolõike alfa-PVP-d pruukinud inimestest, kes hüppavad pea ees parkiva auto tagaaknasse, aelevad kontrollimatult tänavasillutisel, võbelevad ja stepptantsivad keset sõiduteed või elavad toidupoe lettide vahel üle täiesti omaette tragöödiat.

Need on häirivad kaadrid, mida osadustundlikumatel lugejatel vaadata ei soovitakski. Järgmises lühivideos näeme näiteks justkui kurjast vaimust vaevatud naisterahvast Massachusettsi tänaval, kes paistab tol hetkel elavat täiesti teises dimensioonis.

Mis asi on alfa-PVP?

Alfa-PVP, ametliku nimega alfa-pürrolidinovalerofenoon, on sünteetiliste katinoonide rühma kuuluv stimulant. Katinoon ise on looduses esinev aine, mida leidub ohtralt katapõõsa lehtedes (inglise keeles tuntud kui khat või qat). Katapõõsaste kasvatamine ja lehtede närimine on laialdaselt levinud Jeemenis ja Aafrika Sarve riikides (näiteks Somaalias ja Djiboutis, aga ka kaugemal lõunas asuvas Keenias) ning seda on sealmail tarvitatud juba vaat' et aastatuhandeid. Kultuuriliselt ja ühiskondlikult on see igatepidi aktsepteeritud tegevus, võrreldav pigem igapäevase kohvipausi kui laupäeva õhtul saunas õlle joomisega. Näiteks takso- ja rekkajuhtidel on põsed kindlasti punnis, sest stimulandist ärksana on palju parem ringi sõita.

Kuna katapõõsad kasvavad vaid soojas kliimas ja kõrgustikualadel, siis ilmselgelt selle kultiveerimist lamedal Maarjamaal viljeleda ei saa – Munamägi ei toimiks isegi kõige parema tahtmise juures. Keeluseaduste tõttu ei saa seda siia ka importida ja illegaalselt maale toomine ei ole eriti mõttekas – parimat tulemust annavad värsked, mitte kuivatatud taimed, mille lehti peab mõjude avaldumiseks närima terve põsetäie, mis tähendab, et kogused ja kasumimarginaal ei vääri riski.

Palju mõistlikum on toota Hiinas sünteetilisi derivaate, mida peab põsetäite asemel pruukima vaid milligrammides. Keskmise stimuleeriva mõjuga katapõõsa leht, mida sõpradega vesipiibu kõrvale närida ja mille mõju all juttu ajada, muutub keeluseaduste tõttu laborites aineks, mis ajab inimese pea ees aknasse jooksma.

Sünteetilisi katinoone sisaldavad ka teised «vannisooladena» tuntud uued psühhoaktiivsed ained, mis käesoleva aastatuhande algul Euroopas ja USAs levima hakkasid. Katinoonide rühma kuulub näiteks ka mefedroon (tuntud kui «mjäu-mjäu», M-CAT või 4-MMC), mille hiilgeaeg oli kunagi 2010. aasta paiku Inglismaal. Siinkohal peab mainima, et ühtegi sünteetiliste katinoonide rühma kuuluvat ainet ei valmistata otseselt katapõõsa lehtedest, vaid tegemist on keemilise struktuuri ja stimuleeriva toime poolest katinooniga sarnaste ainetega.

Jeemeni mees nautimas khati ehk katapõõsa lehti, Sana'a 2009. aasta Foto: Wikipedia / Creative Commons / Ferdinand Reus

Sarnaselt paljude teiste teadvust muutvatele ainetega ei leiutanud alfa-PVP-d mõni tundmatu tänavakeemik või Hiina Rahvavabariigi vabrik, vaid maailmakuulus farmaatsiaettevõte otse Euroopa südames Saksamaal. Alfa-PVP patent kuulub 1960. aastatest Boehringer Ingelheimi nimelisele ravimifirmale. 40 aastat oli aine teada peamiselt keemikutele, kuid 2000. aastate alguses jõudis see otsapidi tänavatele. Eri allikad pakuvad välja eri daatumeid, kuid asjaolu, et hulk riike selle juba 2011. aastaks ära keelas, annab mõista, et 2000. aastate esimesel kümnendil pidi sellega jamasid olema.

Eriti hull pidi olukorda olema Floridas, kus paljud «Florida mani» lood on otseselt seotud alfa-PVP tarvitamisest tingitud deliiriumiga. Näiteks artikli alguses fiktiivse pealkirjana mainitud uudis alasti mehest puudega seksimas juhtus päriselt.

2015. aasta aprillis sai Florida politsei väljakutse, sest ühes naabruskonnas jooksis ringi alasti mees, kes karjus, et ta on «jumal» ja «Thor», asudes seejärel dendrofiilselt üht puud kargama. Politseinikke nähes muutus ta agressiivseks, tungis neile kallale ja püüdis üht korrakaitsjat tema enda ametimärgiga pussitada. Politsei andis talle taseriga kaks surakat elektrit, aga sellest ei olnud eriti abi – üks alfa-PVP tarvitamisega seonduv murekoht on just valu puudumine ja sellest johtuvad (enese)vigastused.

Florida panus alfa-PVP ajalukku on ka slänginimetuse «flakka» kasutuselevõtt ja populariseerimine – ülejäänud Ühendriikides kasutatakse nime «gravel» ehk kruus, sest aine kristallilised tükid võivad olla kruusatera suurused, aga sel ei ole üldse sellist šikki mekki nagu flakkal. Sõna ise tähendab hispaania keeles «kõhna» ja sellel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne alatoon: ühest küljest viitab see šarmantsele ja elegantsele naisterahvale, ent samas võib volüümikaid kehavorme hindavas Ladina-Ameerika kultuuris olla ka solvang. Võimalik, et sõna osutab flakka tarvitaja kõhnuvale füüsisele, kuid välistada ei saa ka muid lingvistilisi-folkloorilisi arenguid.

Eestis saab flakkast UFO

Esimesed uudised alfa-PVP-st ilmuvad Eesti meediasse 2016. aasta jaanuaris ja esiti räägitakse sellest kui pigem välismaa probleemist: kuskil kaugel Ameerikamaal on uus üliodav droog, mis ajab inimesi hulluks. 11 kuud hiljem selgub, et alfa-PVP-d võib leida ka Eestis: Vennaskonna autojuht Meeme Mallene jäi juba 2015. aasta kevadel vahele amfetamiini ja alfa-PVP suurte koguste omamise-müümisega. Mallene sõnutsi oli ta alfa-PVP-d tellinud internetist 2013. aasta sügisel ehk enne seda, kui see Eestis illegaalseks muutus.

«Talle oli selgitatud, et narkoturul valitseb juriidiline vaakum: nõutakse «UFO-tablette», mida pole veel illegaalseks kuulutatud. Mallene teadis, et selle müümine talle uut karistust ei too (vähemasti mitte 2014. aasta kevadeni, kui «UFO» ebaseaduslikuks muutus).»

«Narkoärikas kiskus kultusbändi kohtuasja», 2. november 2016, Postimees

Narkoärikas kiskus kultusbändi kohtuasja Foto: Ekraanipauk Postimees 3. november 2016

Esiteks selgub sellest, et 2016. aastal ei olnud flakka mingi võõras droog, vaid juba vähemalt kolm aastat Eesti narkoturul levinud aine. Teiseks tuleb välja ka see, et Eestis kutsutakse alfa-PVP-d UFOks (levinud on ka nimetused «ufa» ja «3D» ehk «tri-deshka»). Mõistagi ei tõrjunud alfa-PVP lisamine keelatud ainete nimekirja 2014. aasta juunis seda turult, sest ainet telliti endiselt internetist. 2018. aastal jäid kaks soomlast politseile vahele sellega, et tellisid ühe Viljandis elava alaealise noore koduaadressile ligi kilo alfa-PVP-d.

Sama aasta lõpul kirjutas anonüümne isik kliinik.ee veebilehele abipalve, milles selgitas, et on endine alfa-PVP sõltlane, kes tarvitab hetkel Xanaxit, aga sooviks ka seda maha jätta, ja küsis, kas sellises olukorras võiks aidata diasepaam. Valvepsühhiaater soovitas isikul pöörduda Wismari Haiglasse, et seal mitme aine sõltuvusega süsteemselt tegeleda.

Ligi kuu aega enne korooniapandeemia algust, 2020. aasta veebruaris ilmus uudis, et Eesti tänavatele on jõudnud USA-d painanud droog alfa-PVP: «Tegemist on keemilise ainega, mis söövitab inimest seestpoolt ja tekitab paranoiad.» Uudisloo teeb mõneti eksitavaks asjaolu, et nagu selgub juba 2016. aasta artiklitest, ei olnud alfa-PVP Eesti tänavatel mingi uus narkootikum juba toona ning oli seda veel vähem 2020. aastal. Teine ja palju tõsisem probleem leheloo juures on alfa-PVP-le «söövitava» toime omistamine – kinnitust sellisele mõjule ei leidu mitte üheski antud droogist rääkivas allikas.

Artiklile järgnes Mart Kalveti vastulause, mis hoiatas paanika tekitamise ja valeinformatsiooni jagamise eest. Võime hetkel spekuleerida, et tollal ajasid politsei esindajad, kes «söövitavat» toimet uudisloos mainivad, segamini alfa-PVP ja «krokodili» ehk ebapuhastes tingimustes valmistatud desomorfiini, mis on tõesti kurikuulus jubedate kehaliste kahjustuste tekitamise poolest (süstimiskohtade juurde tekivad tihti ketendavad haavandid ja nekroos). Sarnane füüsiline kahjustus võib tekkida ka möödunud aastast alates opioiditarvitajate seas «populaarsete» ksülasiiniga tembitud opioidide süstimisel.

Piiride sulgemine koroonapandeemia ajal tõi kaasa ka alfa-PVP kadumise Eesti narkoturult. Vähemalt nii väitsid 2020. aasta juulis politsei esindajad. Samas artiklis ütles uimastisõltlastega tegeleva MTÜ Convictus Eesti tegevjuht Inna Farber, et tema silmis on alfa-PVP väga ohtlik aine.

Inna Farber: «See on kõige hullem narkoaine, mida ma olen näinud. Inimene üldse ei oska suhelda, üldse ei ole kontakti inimesega, kes nende mõju all on. Nad on agressiivsed.»

«Olukord Eesti narkoturul: mõneks ajaks kadunud fentanüül on tagasi tulemas», 17. juuli 2020, Novaator

Sama aasta lõpus ilmus artikkel narkodiileritest Ida-Virumaal, kes tõid alfa-PVP-d Venemaalt, ületades piiripunkti jalgsi ja peites ainet pükstesse. Diilerid peeti kinni juba enne pandeemia algust ja sellega tundus tarneahel olevat suletud. Piirid on ju ka kinni!

Foto: Ekraanipauk Radar - Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri, nr 36 sügis 2022

2022. aasta alguseks oli selge, et piiride kinniolekust ei olnud eriti kasu – alfa-PVP-d hakati Venemaalt Eestisse läkitama drooniga Narva jõge ületades. Skeem oli lihtne: isik A pani pakikese alfa-PVP-ga drooni külge; lennutas selle üle Vene piirivalve, Narva jõe ja Eesti piirivalve; droon maandus Narva jõe Eesti poolsel kaldal; isik B võttis pakikese ja viis selle järgmiste isikute kätte.

Täpsemalt tutvustavad toda skeemi ja politsei tööd nii eelviidatud artikkel kui ka 2022. aasta sügisene Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri «Radar». Kuigi kirjeldatud juhtumite puhul on näha, et politsei ja piirivalve teevad alfa-PVP Eestisse jõudmise takistamiseks korralikult tööd, tuleb samas tõdeda, et keeluseaduste ja piiride sulgemise kiuste leiavad inimesed teadvust muutvate ainete transportimiseks võimalusi väga kergesti ja kiiresti.

Linnalegend UFO esimesest «maandumisest»

Ilmselgelt ei olnud Meeme Mallene esimene inimene, kes alfa-PVP-d Eestisse tõi – tumeveebist teadvust muutvate ainete tellimine oli juba enne tema tegevust teada ja toimiv viis. Samas võib küsida, kas alfa-PVP tuli esimest korda Eestisse üldse läbi krüptorahade ja posti, teisisõnu – kas UFO maandus läbi virtuaalsete tehingute.

Toimetusele saabunud vihjete hulgas on üks lugu, mida võib pidada linnalegendiks, ent mis samas maalib huupi veebist tellimise hüpoteesi kõrvale väga huvitava (ja tunduvalt tõenäolisema) pildi teadvust muutva aine siiajõudmisest.

Tolle linnalegendi kohaselt oli kunagi üks Eesti kodanikust isik, kes käis Soomes tööl. Juhtumisi oli isik eelnevalt korda saatnud kuritöö, mille tõttu viibis ta kriminaalhooldusteenusel ning pidi vabaduses olles ametnike valvsa pilgu all tegelema enda kriminogeense käitumise muutmisega. Krimhooldusteenusega kaasneb teatavasti sageli keelatud ainetest loobumine ja loobumise tõestuseks uriiniproovide andmine.

Kuna proovidest otsitakse ainult teatud aineid ja alfa-PVP (erinevalt praegusest) toona nende hulka ei kuulunud, avanes antud isiku jaoks seaduses lünk, mida oli võimalik enda huvides ära kasutada. Soomest saadud alfa-PVP rändas tolle isikuga Eestisse ja krimhoolduse kiuste sai ta uut stimulanti karistamatult tarvitada. Sama lugu selgitab väidetavalt ka nimetuse «UFO» tekkimist – kui isiku sõbrad küsisid, mis asjaga tegemist on, tulnud vastuseks: «Ah, on mingi UFO,» viitamaks aine võõrapärasusele ja tundmatusele.

UFO tänapäeval

Olenemata sellest, kuidas alfa-PVP Eestisse jõudis, peab tõdema, et «UFO maandus» siin kõigi uimastite tarvitamise takistamiseks kehtestatud keeluseaduste ja karistuste kiuste ning levis aina edasi. Esiti ei kuulunud see keelatud ainete hulka, mistõttu muude stimulantide (näiteks amfetamiini või MDMA) tarvitajad leidsid endale legaalse alternatiivi. Keeluseaduse rusikareegli kohaselt on uus alternatiiv peaaegu alati kontsentreeritum, tugevatoimelisem ja ohtlikum – alfa-PVP vastab kõigile kriteeriumitele.

Loomulikult tulid pärast alfa-PVP keelustamist selle asemele kohe ka teised PV-aineterühma ühendid. (Alfa-PVP kuulub pürovaleroonide ehk PV-ainerühma, millest saab põhjalikumalt lugeda eelviidatud Soome katinoonituru ajalugu kirjeldavast Ypsiloni artiklist.) Soome süstlajääkide ja teiste tarvitamisvahendite testimisel on selgunud, et tänapäeval on alfa-PVP asemel (aga tihtilugu selle nime all) levimas hoopis teised ühendid: alfa-PHP, alfa-PHiP, alfa-PVT, alfa-PEP, alfa-PBP, 4-kloro-alfa-PVP, 4-fluoro-alfa-PVP, N-etüülheksedroon, 4-CMC, MDPV, MDPPP, MDPBP, ja nii edasi ja edasi… Seega, kui varem oli oht amfetamiini pähe alfa-PVP-d saada, on nüüd isegi hea, kui keegi sulle «päris flakkat» lükkab.

Flakka ehk alfa-PVP Foto: Reuters

Hiljuti Eesti suuremates linnades läbi viidud reoveeuuringu tulemused näitavad, et alfa-PVP tarvitamise trend jätkub: «Uuringusse hõlmatud uutest ainetest leiti augustis alfa-PVP-d Tallinna, Tartu, Narva ja Rakvere reoveest.» Hea uudisena võib märkida, et reoveest püüti leida ka alfa-PHP-d, kuid tulutult. Küsimärgi all on muidugi see, et äkki oleks pidanud otsima hoopis mõnd teist püovaleroonide aineterühma kuuluvat ühendit. 

Teemat kokku võttes peab mõistma, et sünteetiliste katinoonide tarvitamine on viimase aastakümne jooksul teinud hirmuäratava hüppe ja uued ained trügivad väga agaralt turule. Osalt on selle taga ainete-ühendite uudsus, seaduslikku hallalasse kuulumine ja globaalse kaubandussüsteemi nõrgad kohad. Samamoodi soodustavad seda trendi aga keeluseadused ja nende täideviijad, kes on koondanud oma tähelepanu n-ö traditsiooniliste stimulantide likvideerimisele — tootjate ja diilerite püüdmisele ning tarvitajate karistamisele.

Kõrvaldamise käigus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud ei probleemi algpõhjustele — sellele, miks üldse hakkab inimene sõltuvusttekitavaid aineid pruukima — ega ka sõltuvusprobleemide tõhusaks lahendamiseks piisavalt tugevale tugiteenuste süsteemile. Nii ronivadki tagauksest salamahti sisse uued ained, tihti isegi terved ainerühmad.

Lõpetuseks tahan panna Ypsiloni lugejatele südamele, et olge ettevaatlikud ja ärge tehke suvaliste tüüpide telo pealt triipe – kunagi ei tea, kas tegemist on «vana hea» antsu või mämmiga, või rebid hoopis riided seljast ja jooksed karjudes mööda parklat. «Flakka-flakka, madafakka,» nagu jänkide maal öeldakse.

Ja kui teil või teie sõpradel on probleeme sõltuvust tekitavate ainetega, siis, palun, otsige abi spetsialistidelt — selle lingi all on pikk loend vastavatest asutustest ja MTÜ-dest. Toimetus teab kindlasti soovitada programmi SÜTIK, mis pakub narkootikume tarvitavatele inimestele tugiisikuteenust.