Suve algusest saati on Ypsiloni toimetusele tulnud vihjeid, et Eestis on hoogustunud sünteetilise katinooni alfa-PVP tarvitamine. Allikate sõnutsi on tarvitamine aktiivne nii pealinnas kui ka mujal (näiteks Ida-Virumaal), ent eriti huvitava tendentsina on see populaarne Soomes elavate Eesti kodanike hulgas. Käesolev kirjatöö alfa-PVP-st ja selle ajaloost Eestis ilmub kahasse värske Ypsiloni artikliga sünteetiliste katinoonide levikust Soomes.
«Vannisoolade» ehk sünteetiliste katinoonide rühma kuuluv alfa-PVP on kurikuulus uimasti. Nii kohalikus kui ka välismeedias räägitakse sellest tihti kui hulluksajavast droogist, mille tarvitamise tagajärjel võid leida end uudisest pealkirjaga «Alasti mees jooksis pargis ja püüdis seksida puudega». Youtube'is leidub videolõike alfa-PVP-d pruukinud inimestest, kes hüppavad pea ees parkiva auto tagaaknasse, aelevad kontrollimatult tänavasillutisel, võbelevad ja stepptantsivad keset sõiduteed või elavad toidupoe lettide vahel üle täiesti omaette tragöödiat.
Need on häirivad kaadrid, mida osadustundlikumatel lugejatel vaadata ei soovitakski. Järgmises lühivideos näeme näiteks justkui kurjast vaimust vaevatud naisterahvast Massachusettsi tänaval, kes paistab tol hetkel elavat täiesti teises dimensioonis.
Mis asi on alfa-PVP?
Alfa-PVP, ametliku nimega alfa-pürrolidinovalerofenoon, on sünteetiliste katinoonide rühma kuuluv stimulant. Katinoon ise on looduses esinev aine, mida leidub ohtralt katapõõsa lehtedes (inglise keeles tuntud kui khat või qat). Katapõõsaste kasvatamine ja lehtede närimine on laialdaselt levinud Jeemenis ja Aafrika Sarve riikides (näiteks Somaalias ja Djiboutis, aga ka kaugemal lõunas asuvas Keenias) ning seda on sealmail tarvitatud juba vaat' et aastatuhandeid. Kultuuriliselt ja ühiskondlikult on see igatepidi aktsepteeritud tegevus, võrreldav pigem igapäevase kohvipausi kui laupäeva õhtul saunas õlle joomisega. Näiteks takso- ja rekkajuhtidel on põsed kindlasti punnis, sest stimulandist ärksana on palju parem ringi sõita.
Kuna katapõõsad kasvavad vaid soojas kliimas ja kõrgustikualadel, siis ilmselgelt selle kultiveerimist lamedal Maarjamaal viljeleda ei saa – Munamägi ei toimiks isegi kõige parema tahtmise juures. Keeluseaduste tõttu ei saa seda siia ka importida ja illegaalselt maale toomine ei ole eriti mõttekas – parimat tulemust annavad värsked, mitte kuivatatud taimed, mille lehti peab mõjude avaldumiseks närima terve põsetäie, mis tähendab, et kogused ja kasumimarginaal ei vääri riski.