PÄRISELT KA ⟩ Vanglad hakkavad kosmosest narkootikume otsima
Kümne aastaga on Eesti kaotanud 3000 kinnipeetavast 1000. Prognooside järgi ei jää ka vanglate praegune 70% täituvus püsima ning riigikontroll on teinud ettepaneku sulgeda hetkel kõige rohkem amortiseerunud Tartu Vangla ja hoida selle ülalpidamiskulude arvelt 2023. aasta seisuga kokku ligi 13 miljonit eurot aastas.
Ühelt poolt võib kinnipeetavate arvu vähenemine tunduda positiivse trendina ja kõneleda turvatunde suurenemisest ühiskonnas, teiselt poolt võib rääkida demograafilisest kriisist ja rahvastiku vananemisest, sest nii nagu teisigi inimesi, ei sünni ka kurjategijaid piisavalt peale. Nemad samuti vananevad. Selle poolt räägib ka vanglate krooniline personalipuudus – vangivalvuridki vananevad ja neid ei sünni piisavalt. Kui vaadata Politsei- ja Piirivalveameti personaliridu, näeb samasugust trendi – needki on hõredad, mis tähendab, et ka politseinike iive on miinuses.
Kui võtame kolme vangla aastaseks ülalpidamiskuluks 39 miljonit eurot ja liidame sellele Politsei- ja Piirivalveameti ja Justiitsministeeriumi kulud, saame ilma arvutamatagi aru, et ühiskonnale 95% kurjategijate poolt tekitatud kahjud on väiksemad kui Vanglateenistuse, Politsei- ja Piirivalveameti ja Justiitsministeeriumi tekitatud kulud kokku. Ja kui vaatame, et rahapuuduses suletakse päästekomandosid, tekib küsimus, kas ei oleks aeg Vanglateenistuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Justiitsministeeriumi reformimiseks?
Kuna suur osa kinnipeetavatest teeb nii või naa tööd, võiks alustada sellest, et vanglate personaliprobleemi lahendamiseks hakkavad kinnipeetavad vanglates end ise valvama ja selle eest praegustele vangivalvuritele kehtestatud palganumbrite ulatuses palka saama. Kuna vangid on kogu aeg kohapeal, jääksid ära praeguste vangivalvurite tööle- ja kojusõidukulud ning väheneks surve liiklustihedusele ja teedele, nagu ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Kurjategijate õiglane tasustamine elavdaks majandust – nad saaksid oma peresid toetada; pikaajalisemad vangid saaksid oma tulud investeerida, et hiljem vanglast vabanedes töökohti luua.
Järgmise etapina võiks vanglast vabanenud kurjategija automaatselt saada nooremkonstaabli tunnistuse ja minna PPA palgale. Vanglast vabanenud ja riigi poolt tasustatud konstaabelkurjategija võib olla väga tõhus kuriteoennetaja, sest kurjategija on alati kuritegevusele sammukese lähemal kui isegi parima väljaõppe saanud politseiametnik. Jääksid ära pisivargused ja muu ühiskonda koormav kuritegelik tühi-tähi. Ja kui midagi siiski ülekäte läheb, saab konstaabelkurjategija end vajadusel enne või pärast kuriteo sooritamist arreteerida ja kinnipidamisasutusse toimetada.
Loe ypsilonis varem ilmunud viie osalist seeriat «TRELLIDE TAGANT», mis kirjeldavad elu Eesti vanglates ja vanglasüsteemi.
TRELLIDE TAGANT 〉 Osa 2. Suhkur, suitsetamine ja loodus on vaid kauged unistused
TRELLIDE TAGANT 〉 Osa 3. Krooniaja palk vangla hipikommuunis
TRELLIDE TAGANT 〉 Osa 4. Tahad lähedasele külla minna? Tagumik paljaks ja vangla Airbnb-sse
TRELLIDE TAGANT 〉 Osa 5. Ühiskond peab valima vangide karistamise ja resotsialiseerimise vahel
Kolmanda etapina vajaks ühiskond ainult pisikesi moodulvanglaid, mis on kohandatud vastavalt kas mõrvaritele, seksuaalkurjategijatele või riigireeturitele. Samasugused moodulid sobiksid kurjategijatele, kes üritavad kuritegevusega rohkem teenida kui konstaabelkurjategija ülemine sätestatud palgapiir lubab. Moodulvanglad võiks koos moodultuumajaamadega ehitada Jõhvi ja Kohtla-Järve kandis paiknevatesse tuhamägedesse – need seisavad praegu suures osas kasutuseta.
Võib tunduda loll idee, aga see on kuidagi nii, et millega võrreldes loll? Kas ERR-i portaalist loetud uudis, et riik loodab kosmosekiirte, tehisintellekti või muu uue tehnoloogia abil vanglate turvakontrolli tõhusamaks muuta, on vähem loll? Parem loll idee kui mitte midagi! Vanglateenistus soovib nimelt katsetada uusi lahendusi, mille abil saaks paremini vältida narkootikumide ja muu ohtliku kraami sattumist vanglatesse. Riigikontrolli tark soovitus Tartu Vangla sulgeda täidab, muide, sama lolli eesmärki, seejuures palju tõhusamalt – pärast Tartu Vangla sulgemist pole kindlasti probleemi, et ohtlikud asjad võiksid Tartu Vanglasse sattuda.
Vanglateenistus ja kosmosekiired on iseenesest inspireeriv kooslus; kõlab innovaatiliselt ja natuke nagu EstCube2, mis hävis kanderaketi pardal. Samas tekib küsimus, kas kosmosekiired peaksid olema kitsalt Vanglateenistuse hallata. Võib-olla peaksid need kiired laiemalt ühiskonna teenistuses olema? Kosmosekiirte abil oleksime ehk kohe teadnud, kas TV3 peol vetsu läinud BSH ja Rõivas seal üheskoos sittusid või käisid ninadega mööda prill-lauda.
Tegelikult tasuks uurida ka, ega Vanglateenistus juba tegelikult ei tegelegi salamisi kosmosekiirtega. Äkki on need kümnendiga kaotatud tuhat kinnipeetavat hoopis ära kiiritatud ja ka vanglate krooniline personalipuuduse taga on tegelikult vanglaseinte tagused mängud kosmosekiirtega? Ja kui muud tulemust ei tule, saaksime igal juhul Vanglateenistuse pealt teada, kuidas need kiired mõistusele mõjuvad.