SUVEPUHKUS ⟩ Ypsilon puhkab augusti alguseni – uus rubriik, maratonstream ja uuendatud esileht (1)

Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus

19. juuli 2023, 13:27

Ajakirjandusrühmitus Ypsilon on terve aasta mõnuga tööd teinud: kirjutanud-toimetanud, tänavatel ühiskonnaga kursis olnud ja kaasautoreid sebinud. Me oleme andnud rõõmuga endast kõik, et teil, me kallid lugejad, oleks igapäevaselt huvitav. Nüüd kobime kaheks nädalaks kollektiivselt puhkusele, ent ei jäta teid üldsegi omapäi.

Esiteks on teil puhkuse ajal võimalik vaadata Maiduk Lifecoachi seniavaldamata viietunnist maraton-streami, kus juttu külalisega jätkus kauemaks. Kuulamiseks pakume Siemens Nokia uut EP-d «Ebarealju». Ning seejärel hõivame terve teie juulilõpu vaba aja, sest salamahti on meie esikale tekkinud uus rubriik DROOG ja seal ootab teid tervelt 68 artiklit-lugu-teksti. Jah, need ei ole üldsegi uued tekstid, vaid viimase kahe aasta jooksul juba avaldatud. Ent me oleme päris kindlad, et te olete nii mõnegi neist maha maganud, ja nüüd tuletame neid kõiki teile meelde. Temaatiliselt võiks neid jaotada järgmiselt.

Artikli foto — Foto: Sander Leesment / Ypsiloni fototöötlus

Sõltuvus

Droogidest räägitakse enamasti kui sõltuvusttekitavatest ainetest ja ka Ypsiloni toimetus on sellele korralikult tähelepanu pööranud. Näiteks oleme avaldanud artikleid Aseri rehabilitatsioonikeskusest ja selle asukatest ning uimastisõltlaste probleemidest, mis kaasnevad stigmade ja stereotüüpidega. Norepinefriini nimeline kaasautor on meile kahel korral kirjutanud enda sõltuvusest ja võõrutusest. Sõltlased on inimesed ja neid annab ka armastada, nagu kirjutab Neiuüheltpoolt oma loos «PIHTIMUS 〉 Ma armasta(si)n sõltlast». Hiljutises loos «Mina trippisin siin» nimetab autor sõltuvust hoopiski keha «loomulikult suureks narkovaeguseks». Mine võta nüüd kinni, mis värk nende droogidega on.

seisime s6braga vikim6isametsas ja ajasime juttu. k6rval seisis 2mber. j2rsku tuli yks noor tyyp l2bi metsa, r22kis teloga. j6udis 2mbri juurde, noogutas meile tervituseks ja hakkas kaha t2itma. lasi litaka kommunaal2mbrist ja k6ndis minema. true story. Foto: Y-615

Kanep

Üks levinumaid drooge maailmas on kanep ja Ypsiloni veergudel on ilmunud tervelt kümme lugu sellest «kuradisalatist». Y-420 kirjutab meile näiteks harivaid artikleid savusuitsetajate kombestikust ja Tallinna munitsipaal-gravity-bongidest, millest võiks ühel hetkel lausa interaktiivse kaardi teha. Ypsiloni Tervishoiu Asutus võttis kunagi ammu ühendust professor Jaanus Harroga ja selgitas välja, miks külmas hitib mahv vähem ning käis ka Hispaanias tutvumas sealsete kanepiklubidega, kus saab semilegaalselt kivi teha. Laiemast kanepikaubandusest kirjutame artiklites «Uimakanepi reguleerimine Euroopas» ja «Ravikanep Euroopas: tagasivaade aastale 2022», kohalikku turgu ja kombeid tutvustab lugu Tallinna kanepimekast Nõmmest, mis on šnitti võtnud artiklisarjast «Mina elasin siin» ja kannab nime «Mina suitsetasin siin». Eraldi võiks välja tuua artikli HHC-st ehk heksahüdrokannabinoolist, kunagise legaalse kanepiderivaadi spice'i väikevennast, mis Eesti turule ilmus ja siit kadus kui sabatäht. Lisaks oleme lugejatele lahti selgitanud ka numbrikombinatsiooni «420» ja ülemaailmse kanepipüha tagamaad ning pakkunud Eestile paremini sobiva viidipüha tähistamise 15. juunil.

Opioidid

Aasta ei ole enam 2015, aga nüüdisühiskonnas on opioidid endiselt teema – turul on uued ained nagu nitaseenid, katinoonid ja muud arusaamatud ühendid, ning kaheksa aasta taguse fentanüüli üledooside epideemia kordumisest ei ole palju puudu. Ypsiloni toimetuses oleme püüdnud kätt ühiskonna pulsil hoida ja esimesel võimalusel teavitanud oma lugejaid näiteks opioidide segamisest hobusetuimasti ksülasiiniga ja selle ohtlikkusest. Samuti oleme lugejaid teavitanud kodeiini käsimüügiravimi-staatuse ja sellega seose noorte kodukeemikute «kuldajastu» lõppemisest. Pill tuleb pika ilu peale, nagu öeldakse. Huvitavat kultuurilist nähtust avab artikkel «REINDEERSPOTTING 〉 20 aastat pärast filmimist. Ainsana olla elus vaid režissöör», mis räägib Subutexi süstivatest narkomaanidest, kunagisest Soome kultusdokumentaalist «Reindeerspotting» ja trööstitust põdraelust polaarjoonel asuvas Rovaniemi linnas.

Keegi võiks kiiremas korras musta leiva või kadaka suitsujuustu mekiga veipi toota Foto: telegram

Tobi ja alks

Droogid ei ole ainult pulbrid higistesse kätesse pigistatud minigrippides või eksootilistest taimedest väljavõlutud ained. Ei, leidub ka selliseid drooge, mis on meile kõigile kättesaadavad ja taskohased, ning, jah, me oleme kirjutanud ka neist. Näiteks autor Y-C2H6O on meid valgustanud alkoholi teemadel ja kirjutanud sektist nimega Anonüümsed Alkohoolikud, kampaaniast «Septembris ei joo» ja sellest, kuidas mees oma ilkumisega teda jooma ajab. Meil on ilmunud ka lugusid alkoholismi zennimast poolest, kus üks autor leidis rahu pudelipõhjast. Tasakaaluks alkoholiga lobotoomia tegemisele oleme kirjutanud ka sellest, et «kaine» Eesti tarbis 2022. aastal 11,5 liitrit puhast alkoholi per kärss ja otseselt alkoholist tingitud surmasid oli 695 – alkohol on kultuuri osa. Ka tubakast on kirjutatud meie veergudel, näiteks Y-112 propageerib suitsetamise mahajätmist. Tavalisele tubakale on nüüdisajal lisandunud uued nikotiinitarbimismeetodid – veipimisest ja snuusist räägib artikkel «Noored sikutavad Strawberry Milk Shake'i, maitsetud poepulgad on buumeritele».

Ühiskond

Drooge leidub noorte seas, subkultuurides ja marginaliseeritud gruppides, ent sellega ei tasuks teemat piiritleda. Ypsiloni leheküljel on ilmunud droogidest artikleid, mida võiks kategoriseerida ühiskonda laiemalt haaravatena. Näiteks artikkel legaalsetest droogidest ehk arstide poolt patsientidele määratud ravimitest – «ENESERAHUSTAJAD 〉 Mitu kilo ravimeid eestlane aastas sööb?» Sealt saame teada, et 2020. aastal söödi ära 14,6 tonni ibuprofeeni. Rääkides tonnidest, ei tohiks unustada 3,5 tonni kokaiini, mis leiti eelmise aasta märtsis Muugalt – toimetus tegi rehkendused ja annab teada, et sellest saaks 1400 km pikkuse juti ehk Tallinnast Kiievisse. Kokaiinist rääkides ei tohiks unustada selle aasta suurimat ülestunnistust ehk Märt Avandi avameelsust kokaiini paugutamise teemal. Prohvetlikul kombel olime me juba eelnevalt kirjutanud staaride raskest elust ja sellest, kuidas töö hakkab tervisele. Paskvill transgressiivsest uimastipoliitikast ja sellest kuidas narkomaania valimised võidab, võib küll naljakaid ja lõbusaid mõttekäike pakkuda, ent tegelikult on asi tõsine ja hiljutine noore inimese hukkumine arestimajas teeb meele kurvaks – see õnnetus on hetke uimastipoliitika «soovimatu» tagajärg.

Noored keemikud

«Omal ajal sai…» – niimoodi algavad mitmed vestlused suitsunurgas, mis päädivad noorusaegadel korda saadetud huligaansuste kirjeldamisega. Ypsilon ei tegele heietamisega; kirjutame sellest, et tänapäeval on narkootikumid koolikotis kaotanud oma kunagise stigma; toome lugejatele värskeid tekste, kus noored kirjutavad hetkeolukorrast ehk narkokaosest, mida noored ise kontrollivad ja kus aineid paugutatakse isegi koolitunnis. Eelnevad artiklid olid nii mõjukad, et üks lugeja saatis meile kommentaari ja kirjeldas enda kodualevikus toimuvaid protsesse noorte seas. Noored mõtlevad vabamalt kui vanad ja on seetõttu altimad leiutama uusi teadvuse muutmise viise: autor Y-Jay kirjeldab nii butaani ja suruõhuga eksperimenteerimist kui ka odekolonnist killerkokteili keevitamist. Omaette kaalukategoorias on aga kodukeemik, kes oskab korgijooki pruulida.

Narkokaubandus

Legaalne turg vs must turg – droogid on kaup nagu kõik muu ja majandusuudiseid leidub ka meil. Kaks aastat tagasi langes Euroopa suurim narkovõrgustik Antwerpi sadama ümbruses, kui Interpol suutis lahti muukida suhtlusrakenduse ECC. Telegrami narko-chatti ei ole vaja lahti muukida ja Eesti politsei tõmbas ühed Lasnamäe kutid suhtlusrakenduses vahele. Möödub aastake-paar ja Telegrami narko-chatti täiustatakse narkobotiga ning kutid avavad täisautomaatse e-poe, kust saab osta 24/7 ja seejärel sõpradega Tallinna peal geopeitust mängida. Narkokaubandus vajab tootjaid ja artikkel «Drooge saab toota nii Nõmme eramajas kui ka merekonteineris» kirjeldab Eesti narkolaborite lähiajalugu. Aga narkokaubandus on rahvusvaheline äri ning Ypsiloni leheküljel on käsitletud ka kunagise suurima heroiini tootjamaa Afganistani muutumist metamfetamiini tootjaks. Narkokaubanduse alla võiks paigutada ka loo «Lubatud seemnest ravikanepi kasvatamise eest vahistatud vajavad toetust» – Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal kasvatasid enda teada lubatud kanepiürti, ent prokuratuuril on asjast oma nägemus.

Valge pulbri müsteerium ehk sünteetilise droogi kiirtestimise õpetus Foto: Erakogu

Kahjude vähendamine

Ypsiloni toimetusele on tegelikult oluline, et droogide tarbimisel oleks igasugused kahjud viidud miinimumini; alustame kas või sellest, et inimesed lihtsalt ei sureks. Näiteks Y-420 leidis Balti jaamas maast kotikese tundmatu ainega ja tegi sellele kiirtesti. Artiklis «Kahjude vähendamine sünteetiliste sõltuvusainete ajastul» kirjeldatakse uusi uimasteid Eestis ja seda, kuidas nende tarvitamisest tekkivaid kahjusid vähendada. Kahel korral on meie veergudel ilmunud lood rahvusvahelise narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päevast ja sel ajal toimuvast kampaaniast «Ei karistustele, jah lahendustele!» Narkopoliitika reformi nõutatakse eriti tugevalt vastuarvamusloos «Öölinnapea, ära koba pimeduses!» ja Soome narkopoliitikat käsitlevas gonzo-ajakirjanduslikus tekstis «Õppetunnid arutust keelustamisest, tugevatest tugiteenustest ja hašišiäri ajanud narkopolitseinikust». Kui sul, kallis lugeja, on muresid või tead kedagi, kes vajaks toetust, siis palume terve Ypsiloni toimetuse nimel otsida abi spetsialistide käest.

Ilusaim kirjandus

Jaa, narkoga on igasuguseid jamasid ja kindlasti peaksid inimesed tegelema millegi tervislikumaga. Lugemine on näiteks väga tervislik asi ja kui narkot mitte teha, võib hoopiski selle tegemisest lugeda. Y-23 on kirjutanud Ypsiloni paar ilukirjanduslikku teost – lühilood sellest kuidas mendid käivad kust mekkimas ja mis juhtub siis, kui võtmed jäävad koju ning oled 39 tundi järjest üleval. Need on tragikoomilised lood elust enesest, mis on vürtsitatud ilukirjanduslike võtetega, et tungida täpselt sama sügavale sinu südamesse kui su kallis narkowennas – Sinamäe taasavaldatud lugu «Ood narkowennasele» räägib sõbrast, kes hoiab nii taskulampi, peeglit kui ka su kätt ja on alati sulle toeks. Droogid loovad ka surematuid kangelasi nagu näiteks Aimo Koivunen – esimene inimene (soomlane) maailmas, kes tegi metamfetamiini üledoosi ja põgenes seejärel suuskadel 400 kilomeetrit venelaste eest. Droogid loovad ka surematuid luuletusi nagu näiteks «torkaliblikas» – GHB toorainest GHL-st tulevad sõnad:

«Päevi joodud,

hõngus toast torka lõhna

ning tühjast tärkas liblikas.»

Mait Ülejõe

Psühhedeelia

Oleme jõudnud lõpusirgele; viimases kategoorias on lood, mis räägivad psühhedeelsetest ainetest ja nendega seonduvast. Ypsiloni resident-antropoloog saatis ennast tutvuma Maarjamaal vohavate uusreligioossete liikumistega, mis korraldavad tseremooniaid hallutsinogeenseid toimeaineid sisaldavate taimejookidega. Esimesed kaks tripiraportit räägivad ayahuasca nimelisest taimetõmmisest ja tseremoonial kogetust; lugudes võib kohata rõskeid visuaale, süvateaduslikke tsitaate ja oksendamist. Kolmandas tripiraportis kirjeldatakse peyote-tseremoonial kogetut ja neljandas osas mõlema tseremoonia järgset seisundit. Justkui sellest ei piisaks, läks antropoloog ka jurema nimelise taimejoogi tseremooniale ja kohtus seal sõjajumalanna ning muude tegelastega. Mükoloogia sektsioonis on põhjalik terava paljaku ja sellesarnaste seente tutvustus – kõik loomulikult psilotsübiinimürgistuse vältimiseks ja kahjude vähendamiseks – ning intervjuu harrastusmükoloogide Tipu ja Täpiga, kes jagavad õpetusi kärbseseene õigeks käitlemiseks. Kuskil noorte keemikute ja psühhedeelia vahel on tekst muskaatpähklist ehk sellest, kuidas ennast maitseaineletist lädrakile tõmmata. Ning kõige lõpetuseks leiab loo nii maailma kõige psühhedeelsemast tööõnnetusest ehk LSD avastamisest kui ka uute uimastite hulka kuuluvast LSA-st ehk legaalsest «LSD-st», mis autori sõnutsi on «...nagu hape, aga sitem.»

68 artiklit ootavad lugemist (kui sa juba seda teinud ei ole). Valdav osa neist on täiesti tasuta kõigile. Pärast kollektiivpuhkust teeme võib-olla lugemiskontrolli, aga ei pruugi, sest siis on vaja juba uusi tekste toota. Paneme kõigile südamele, et see narkovärk on keeruline ja jube ohtlik – ärge jätke sõpru üksi ei mures ega ka laksu all olles; päris tihti on abiks olemine ja märkamine see, mis päästab su sõbra elu ja säästab sind matustel nutmisest. Kui ise ei oska aidata, aga tahaks, siis pöörduge kindlasti spetsialistide poole – selle lingi pealt alt hulga ametkondi ja organisatsioone, kellest eraldi võiks välja tuua MTÜ LUNEST ehk Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu.

Ilusat ja ohutut suve soovides,

ajakirjandusrühmitus Ypsilon

Kommentaarid (1)